Selle sajandi 354 kirglikumat päeva

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 20. detsember 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Selle sajandi 354 kirglikumat päeva
Kui me praegu Eesti riigi aktiva- ja passivapoolt kaalume, võime ehk pisut üllatusega tõdeda, et selja taha on jäänud 354 selle sajandi sündmusterohkemat ja kirglikumat päeva, kui ehk Euroopa Liidu referendum ja liitumine ise välja arvata. Välisajakirjanduse põhjal otsustades on tänavune sajandi halvemate uudistega aasta. Kõigele vaatamata saame tegemistele joont alla tõmmates lõppu plussmärgi kirjutada.
Ansipi ja kolmikliidu teine tulek. Äripäev soosis küll Mart Laari ja IRLi, kuid olulisem oli, et võimule tuli paremjõudude liit. Vastandite koalitsioon elimineerib igasuguse algatuse. Sellist vaikelu kogesime Ansipi ja Savisaare tandemi võimu ajal ja selle jätkudes oleksime muutunud ELis sabassörkijaks.
Tänaseks oleme lahti saanud väikse, aga väeti riigi staatusest. Isegi Venemaa silmis. Oleme muutunud tavaliseks, keskmiselt jõukaks Euroopa riigiks, abivajajast abistajaks. Oli esimene aasta, kus kõigil tööd teha soovivatel inimestel oli tööd ja sissetulekud kasvasid.
Pronksöö. Ansipi valitsuse proovikivi. Tulemus oli õige - pronksmees on teisaldatud, viis, kuidas seda tehti - liialt nurklik. Teisalt saime pildi ühiskonna hetkeseisust. Ja Ansipi "aktsiad" kodanike silmis tõusid kõrgusele, kuhu veel ühegi teise Eesti peaministri omad pole küündinud.
Trendid muutuvad. Meie edulugu tegi pöörde - kiire areng stabiliseerub. Kahekohaliste kasvunumbrite asemel kirjutame mitu kvartalit järjest ühekohalisi. Inflatsioon on kümne aasta kiireim - novembris 9,1%. Eriti kärmelt on tõusnud toiduainete ja kütuse hinnad. Näitaja trügib kahekohaliseks, nagu Äripäev ennustas, ja nüüd ka rahandusminister Ivari Padar möönab.
Tuleva aasta riigieelarves valitsus sellega paraku ei arvestanud, mistõttu on põhjust riigi käekäigu pärast muretseda.
Trendide muutumine äratas üles D-kolli - eriti mures krooni tervise pärast olid välisanalüütikud. Devalveerimisjutud tõid aga ainult selgust - krooni tervis on hea, muretsema ei pea.
Ka edukad nutavad. Kinnisvarasektorit raputas kerge kriis, õigemini turg stabiliseerus kiire kasvu järel. Raskustes on ettevõtjad, kes ohumärke eirasid, samuti oma võimeid üle hinnanud laenuvõtjad. Pronksöö lõpetas transiidi kuldaja. Tallinna börs tegi läbi esimese tõsisema languse üheksa aasta jooksul.
Olemegi põhjas ära käinud, ütlevad analüütikud. Tulevik paistab nende arvates rõõmsam. Majanduskasv jääb kiiremaks kui ELis. Eesti Panga hinnangul taltub inflatsioon 2009. aastal. Ettevõtjaile on hea uudis palgakasvu pidurdumine. Suurenev tööpuudus lubab neil taas töötajaid valida.
Tänasest on Eesti Schengeni õigusruumis, see lihtsustab suhtlemise Euroopaga veelgi. Meie hetkeseisu aga ütleb kõige paremini ära kutse liitumiskõnelustele OECDga, maailma nn eliitklubiga, kuhu kuulub vaid 30 riiki.
Autor: ÄP
Hetkel kuum