Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva ja aripaev.ee-ga

    Uue aasta lubadust, kas siis endale või kellelegi teisele, on heaks tavaks anda vana aasta lõputundidel. Kui kõht kõvasti täis ja pea teinekord joovastavast sumisemas. Paljud meist seda aga tegelikult täita suudavad? Paljud meist seda aasta pärast mäletavad või mäletada tahavad?
    Sestap on minu uue aasta lubadus lihtne - aidata muuta Äripäev ja aripaev.ee ettevõtlikele inimestele ja väikeaktsionäridele veel hädavajalikumaks. Ehk, kui Abraham H. Maslow' raamatust Peep Vainu eessõna parafraseerida: soovime täita lugeja seni veel rahuldamata vajadusi.
    Ma ei loo illusioone. Meie lugejal on keskmisest rohkem raha, keskmisest enam taibukust, kuid vähem aega. Ja sellegi vähese aja eest peame me konkureerima lähedaste, laste, hobidega. Pluss ülejäänud Eesti ning välismeedia.
    Äripäeva kõige suuremad muutused algaval aastal on seotud internetiga. Muutust näeb paberlehes, kuid eelkõige meie lipusaidil aripaev.ee (mine tea - ehk teistegi domeeninimede all). Senisest enam ja teadlikumalt hägustub piir erinevate toimetuste vahel. Usun, et tulevikus on lihtsalt hea-halb või, minu pärast, mees-naine skaala ajakirjanike hindamiseks, enam ei räägita paber- ja online-ajakirjanikest. On hea ajakirjandusliku tasemega lood, mida toimetajate kaasabil erinevatesse kanalitesse sobitatakse, kasutades kujundust ja fotosid, mis paremini paber- või online-meedias maksvusele pääsevad.
    Ja kindlasti ei asenda aripaev.ee Äripäeva. Ärge lootkegi. Ma tean vaid üht inimest, kes on loobunud Äripäeva tellimisest aripaev.ee kasuks. Ta on, ütleme, internetimeedia friik heas mõttes. Kõigile ülejäänutele on mul aga vaid hea meel kinnitada, et teete õigesti, kui loete hommikukohvi kõrvale ausa rahaga koju tellitud Äripäeva ja väisate ülejäänud päeva jooksul tasuta aripaev.ee saiti.
    Miks? Äripäeva lugedes võite olla kindlad, et te midagi teile huvitavat ja olulist maha ei maga. Äripäev uueneb 24 tunni möödudes, aripaev.ee mõne minuti tagant. Isegi kui te tahate või suudate igas tunnis mitu korda veebi jälgida, peate arvestama, et kahes kanalis esitletav info on erinev. Ma ei mõtle pelgalt sõna, vaid ka graafikuid, pilte, kogu kujundust, mille kaudu info lugejani jõuab. Võrrelge ise näiteks tänast online-päeva ja homset lehte, mitu erinevust leiate? Ja mitte väheoluline: kindlasti jääb Äripäeva lehearhiiv internetis avatuks üksnes Äripäeva tellijatele.
    Üheksa lugejat kümnest peab meid huvitavaks ja neli lugejat viiest usaldusväärseks. Hea tulemus, kuid kindlasti ei tohi see uinutada. Lugeja usaldus on ajalehele kõige olulisem. Seda on lihtne kaotada ja neetult raske taastada. Sestap oleme toimetuses piinlikult tundlikud kõikvõimalike ilmingute suhtes, mis võivad meie usaldusväärsust lugeja silmis vähegi kahjustada. Just lugeja usalduse nimel lõpetame sellest aastast igasugused erandid ettevõtete kinnimakstud reisidele.
    Me katame senisest jõulisemalt börsitemaatikat, muudame sisu üha rohkem investorile huvitavaks. Uudised börsifirmade kohta ning investeerimisnõuanded ja -kommentaarid levivad senisest julgemalt üle lehe ja saavad kindlasti enam tähelepanu aripaev.ee-s. Loetud päevad tagasi alustasime internetis börsifoorumiga, millest tahame teha Eesti populaarseima suhtluskeskkonna börsihuvilistele-väikeinvestoritele.
    Head uut aastat! Soovin teile oskust leida aega lähedaste ning kindlasti laste või lastelaste tarvis. Et inimesed teie ümber rõõmsad oleksid. Sest tööl läheb hästi niikuinii.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.