Autod on jagatud nelja kategooriasse vastavalt diiselmootoritele kehtestatud euronormidele. Kleepsu (Umweltplakette) nõutakse autoga kesklinna piirkonda, nn keskkonnatsooni (Umweltzone) sisenemiseks.
Pärast kuuajalist üleminekuaega hakkab politsei alates 1. veebruarist keelust üleastujaid trahvima 40 euroga (624 krooni), trahvitakse ka pargitud autosid. Turistide välismaise numbrimärgiga autodele erandeid ei tehta. Vastavad hoiatussildid on nii kiirteedel kui ka enne keskkonnatsoonidesse sisenemist üleval.
Keskkonnakleepsud on saadaval kõigis sõidukite registreerimisega tegelevates kohtades, samuti kohalikes autotöökodades. Vajadusel hangivad kleepsu oma klientidele ka hotellid. Kleepse on kolme sorti - punane, kollane ja roheline, vastavalt sellele, kui suure hulga peenosakesi auto keskkonda paiskab. Alates 2010. aasta jaanuarist võivad kesklinna sisse sõita ainult rohelise kleepsuga autod. Sõiduautod, mis on esmakordselt registreeritud enne 1. jaanuari 1993 (bensiinimootor) või 1. jaanuari 1997 (diisel), ehk siis autod peenosakeste filtrita, ei tohi kesklinna siseneda aga juba praegu. Veoautode puhul on piiriks 1. oktoober 1996. Kui kleeps on autol olemas, kehtib see kogu Saksamaal. Kleepsu ei nõuta mootorratastelt, mopeedidelt, kiirabiautodelt ega puuetega inimestele kohandatud sõidukitelt.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.