Esimesed kõnelustevoorud ametiühingutega algavad samuti homme ning nii Saksa teenistujad kui ka metallitöölised on välja käinud 8protsendise palgatõusu nõudmise.
Mullu õnnestus ametiühingul IG Metall välja kaubelda 4,1protsendine palgatõus, mis oli suurim hüpe viimase kümne aasta jooksul. Sinnamaani püsisid palganõudmised Saksamaal muu Euroopaga võrreldes aastaid vaos, sest majandus kiratses ning töökohtade säilitamise nimel oldi valmis leppima vähemaga. Nüüd on eksportijate edu ning firmajuhtide kõrged palgad ärgitanud töötajaid oma osa kätte nõudma.
Töötajate nõudmisi toetavad Saksa poliitikud, kel seisavad sel ja tuleval kuul ees olulised kohalikud valimised suurtes liidumaades.
Saksamaa sotsiaaldemokraadid (SPD), kes on 2005. aastast valitsenud nn suures koalitsioonis kantsler Angela Merkeli kristlike demokraatidega (CDU), on valimiskampaanias esikohale seadnud kogu riigis ühtse alampalga kehtestamise.
SPD juhi Kurt Becki hinnangul võiks sobiv summa olla 7,5 eurot ehk 117 krooni tunnis. Saksamaa majandusuuringute instituut Ifo on hinnanud, et sellise sammu tagajärg võib olla riigis kuni miljoni töökoha kadumine.
Praegu on Saksamaa veel neid väheseid Euroopa Liidu riike, kus palga alammäär ei ole seadusega fikseeritud. Ka Skandinaavia riikides on palgakokkulepped valdavalt tööandjate ja ametiühingute omavaheline asi.
Arvamusküsitluste järgi on miinimumpalgal Saksa valijate seas väga suur toetus, ligi 80 protsenti, mistõttu isegi CDU on mõttega tõrkumisi kaasa läinud. Läinud kuul nõustus Merkeli valitsus kinnitama Saksa postitöötajatele minimaalseks tunnitasuks 9,80 eurot ehk 153 krooni. Äriliidritega kohtudes hoiatas Merkel, et valitsus on valmis palga alammäära paika panema ka majanduse muudes sektorites, kui tööandjad ise töötajatele "õiglast palka" ei maksa. Sellised väljaütlemised on risti vastuolus Merkeli seisukohtadega 2005. a valimiste eel.
Kõrge alampalga kehtestamine on protektsionistlik samm ning võib kaasa tuua töökohtade kadumise, hoiatab Saksa valitsust nõustava akadeemikute grupi juht Bert Rürup. Näiteks sobib seesama postitöötajate alampalk, mis sai kehtestatud nii kõrgel tasemel, et ükski Deutsche Posti rivaalidest ei suuda taolist palka maksta. Sisuliselt kindlustati hoopis DP monopoli, mille peale Holland lükkas protestiks edasi ka oma postituru avamise. Üks Saksa erapostifirma teatas aga, et peab nüüd 10 protsenti oma töötajaist ehk 1000 inimest koondama.
Bert Rürupi sõnul ei tohiks alampalk, kui see kehtestada, ületada minimaalset töötu abiraha, mis Saksmaa oludes vastaks umbes 70 Eesti kroonile tunnis. Pigem tuleks valitsusel aga jätkata eelmise valitsuse alatud reforme, mis on tööpuuduse riigis viinud viimase 15 aasta madalaimale tasemele.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.