Arvutid kasvatavad sigu

Ühtlasi on tegu ka Eesti suurima nuumafarmiga, kus aastas kosutatakse ligi 25 000 tissi otsast võõrutatud kaheksakilost põrsast vähemalt 110kilosesse tapakaalu. Ligi 45 miljonit krooni maksma läinud Lutsu farmis juhib automaatika nii söötmis-, kliima-, ventilatsiooni- kui ka vihmutusseadmeid. Lisaks arvutite jälgimisele on talitajate mure sorteerida ja ajada põrsad kokku vastavalt soole ja suurusele, pesta ja desinfitseerida tühjad sulud ning vajadusel tohterdada sigu. Selle kõigega saab hakkama vaid kaheksa inimest. Võrdluseks: samal kohal asunud omaaegses Põlva majanditevahelises seatootmiskombinaadis töötas 150 inimest.

ASi Ekseko tütarfirma OÜ Põlva Peekon tootmisjuhi Andero Tanki kinnitusel teeb Lutsu seafarmi ainulaadseks näiteks soojusvaheti, mis kasutab nuumsigade vedelsõnniku soojust võõrdepõrsaste ruumide kütmiseks. "Tehnoloogia viimane sõna on kindlasti oma söödatehas, mis valmistab nuumsigadele nisust, odrast, hernest, sojast, rapsist ja mineraalainetest täpselt doseeritud vedelsööda," räägib Tank.

Ekseko tootmisdirektori Mati Tuvi sõnul otsustasid nad Lutsu nuumafarmi teha pikaajalise investeeringu ning kasutada moodsat tehnoloogilist lahendust otsast lõpuni. "Eestis on seafarmidesse investeeritud seni suhteliselt vähe," lausub Tuvi. "Tavaliselt tehakse vaid üks asi korda, näiteks remonditakse ära katus, valatakse uus põrand või asendatakse käsitsisöötmine söödaliinidega."

Andero Tank rõhutab, et kuigi Lutsu suurfarm on eelkõige Euroopa mõistes tüüpiline masstootja, mitte mahe- või ökosigala, teevad nad kõik, et notsude stressi võimalikult palju maandada. "Välja jalutama me neid ei vii, kuid stressi maandamiseks saavad sead nätsutamiseks pappi ja paberit, mängimiseks tühje plastikkanistreid ning suluseinte küljes on hammaste teritamiseks ketijupid," sõnab Tank.

Arvan, et meie suvel renoveeritud seafarm, kuhu investeerisime 20 miljonit krooni, on samuti Eesti üks moodsamaid. Samas ei taha ma Saimre farmi Lutsu omaga võrrelda, sest meil on erinev spetsiifika - me kasvatame lisaks nuumikutele ka emiseid.

Hea, et jõudsime õigel ajal investeeringu ära teha, sest praegu ei mõtle seakasvatajad rekonstrueerimisele, vaid eelkõige sellele, kuidas ellu jääda. Näiteks nuumikusööda kilogramm on poole aastaga kallinenud 2.50 kroonilt 4.20-le. Loodame, et ka liha hind tõuseb, aga vaevalt see enne kevadet juhtub.