Rahandusminister Ivari Padar läks eile valitsuskabinetti seitsmest olulisemast punktist koosneva ökomaksureformikava elluviimise ülevaatega, milles leidus ka punkt nn automaksu kohta: valmistada rahandusministeeriumil ette mootorsõidukite maksustamise ettepanek, lähtudes sõidukite võimsusest, ja esitada see valitsuse kabinetinõupidamisele arutamiseks selle aasta neljandas kvartalis. Pärast eilset istungit aga kinnitas Ivari Padar, et ökomaksudest ainult räägiti ning mingeid täiendavaid makse kehtestada ei ole praegu plaanis.
"Järgmisest aastast ei tule kindlasti automaksu, Eesti rahvas võib olla rahulik," ütles Padar. "Täiendava laekuva maksuraha võtmes me täna (eile - toim.) sel teemal üldse ei rääkinudki."
Samas rääkis Padar, et automaksu teemat on arutatud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel ning üldiselt on teema õhus. "Kütusehinnad ehk mõjutavad kuidagi Eesti inimeste tarbimisharjumusi, vaatame, millised on need arengud autostumisel, ja siis otsustame," ütles ta, viidates eestlaste suurele maasturitelembusele.
Eestis eelistatakse suurema võimsusega autosid kui mujal Euroopas - ARKi viimaste andmete põhjal on Eestis iga neljanda ringisõitva auto mootori töömaht üle 2 liitri. Enamikus nn vanades Euroopa riikides aga on suuri autosid vaid kümnendik kogu autode arvust. Ka Eesti uute autode müügistatistika näitab, et kui vähegi võimalik, ostab Eesti inimene ikka suure ja võimsa maasturi.
Rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Meelis Laub ütles, et saastemaksu kehtestamise aluseks võiks võtta auto võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütusetarbimise. Laubi sõnul tuleks maksustada kõiki sõidukeid, kuid kindlasti maksumäära diferentseerida. "Erineva maksumäära kaudu saab anda inimestele selge signaali, et eelistatud on keskkonnasõbralikumad ja vähem ruumi võtvad autod," ütles Laub.
Laubi sõnul soovitab Euroopa Komisjon sõidukimaksude kehtestamisel arvestada keskkonnaaspekti, näiteks võiks maksumäär arvesse võtta CO2 eritamist või kütusekulu. Ministeeriumi kinnitusel võetakse maksumäära kehtestamisel CO2 eritamist arvesse näiteks Hollandis, Soomes ja Rootsis. Riigikogu liige ja erakonna Eestimaa Rohelised esimees Marek Strandberg on kindel, et laisale ühiskonnale saab keskkonnasäästlikkust õpetada piitsa ja prääniku meetodiga.
"Mina arvan, et autodele võiks üldse maksu peale panna. Suurem maks rohkem saastavatele autodele ja väiksem maks vähem saastavatele autodele. Nagu Soomes," rääkis Strandberg.
"Ma arvan küll," vastas Strandberg küsimusele, kas saastamise astmega proportsionaalne automaks paneks autoomanikke oma masinaid väiksemate ja keskkonnasäästlikumate autode vastu vahetama.
Strandbergi sõnul on Eestis Hummerite omanikke väga vähe ja ülejäänuid, kellele ei meeldi oma raha raisata nagu Hummerite omanikele, paneks autodele kohaldatav maks väiksema ja säästlikuma masina kasuks otsustama.
Automüüjate välja pakutud idee maksustada hoopis autotootjad, et nad keskkonda rikkuvaid autosid sootuks enam ei toodaks, polnud Strandbergi arvates hea mõte, sest see oleks tootele tolli kehtestamine.
Automüüjatele mõte võimalikust auto hinnale lisanduvast maksust väga ei meeldi.
Silberauto Eesti ASi Mercedes-Benzi sõiduautode Eesti müügijuhi Allan Kaldoja sõnul tuleks saastemaksu kehtestamine efektiivsema tulemuse saavutamiseks suunata lõpptarbija asemel hoopis tootjale.
"Üldreegel ja õige tee siin on see, et maksudega motiveeritakse just tootjaid ja suursaastajaid, mitte lõpptarbijat. Idee selle taga on lihtne - kui toodetakse vaid vähesaastaval viisil ja vähesaastavat kaupa, polegi tarbijal võimalust saastavat kaupa valida," ütles Kaldoja. Ta on seisukohal, et keskkonnaprobleemide ennetamise ja lahendamisega tegelemine on oluline.
"Lõpptarbijale saastemaksu kehtestamist aga ei pea ma otstarbekaks. Kui seda siiski teha, siis pigem viisil, mille tulemusel oleks näiteks
autoostja motiveeritud ostma kasutatud ja keskkonda saastava auto asemel uut ja vähem saastavat autot," rääkis müügijuht.
Saastemaksu abil suurte autode väljavahetamine väiksemate ja säästlikumate vastu on Kaldoja sõnul reaalne, kuid tegelikult suuremate hulkade mõjutamisel sõltub paljugi maksu suurusest.
"Kuna suurema sissetulekuga inimese jaoks on lisamaksuga toimetulek ilmselt väiksem probleem, tabaks sellise maksu kehtestamine valusalt ennekõike kasutatud autoga sõitvat väiksema sissetulekuga inimest," ütles ta
Hondasid müüva Catwees OÜ Tallinna keskuse müügidirektor Rene Rästas arvas, et saastemaks ei muudaks Eesti tarbija jaoks midagi, sest klient on niigi tundlik auto kütusekulu suhtes. Tema enda seisukohast võiks see maks kas või homme tulla.
Rästas pooldab kindlasti saastemaksu, kuid mainib, et see on eelkõige poliitiline küsimus. "Minu poolest võiks see kas või homsest kehtima hakata," lisas Rästas.
"Oluliselt ei muudaks see midagi, sest klient on niigi kütusekulu suhtes tundlik," ütles Rästas ning lisas, et need, kellele meeldivad suured ja palju kütust kulutavad masinad, need sõidavad nendega ikkagi.
Rästase sõnul maasturite müük kasvas eelmisel aastal märgatavalt. Veel lisas ta, et seda soodustas asjaolu, et välja tuli uus Honda CRV linnamaasturi mudel.
Lauri Viikna, Tivoli Tuur OÜ omanik, roolib Hummerit
Auto on minu jaoks töövahend ja ma ei ole nõus seda ka saastemaksu kehtestamise korral väiksema vastu vahetama. Ma ei saa autot vahetada väiksema vastu, sest selle autoga vean ma tsirkusetehnikat ja muud suuremõõtmelist tivoli töös vajalikku varustust.
Kui aga sellest maksust oleks midagi kasu, näiteks sellest rahast tehtaks korda teed, siis miks ka mitte kehtestada.
Jaanus Rahumägi, riigikogu liige ja tuntud Hummeri-mees
Sõidan sellise autoga, sest mulle meeldib minu auto. Väiksema auto soetamisele pole mõelnud. Arvan, et saastemaksu pole vaja.
Seotud lood
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.