Väärismetallid tulistavad uusi tippe

Dollar on euroga võrreldes väärtust kaotanud juba kolm nädalat järjest, kuna turuosalised usuvad, et USA laenuintressimäärad kukuvad sel kuul esimest korda kolme aasta jooksul Euroopa intressidest allapoole.

Eelmise nädala neljapäeval teatas Fedi pealik Ben Bernanke, et USA keskpank läheb oma tegevuses oluliselt kaugemale, kindlustamaks majandust langusriskide vastu. Investeerimispangad HSBC Securities USA ja Morgan Stanley lugesid Bernanke'i sõnadest välja, et Fed langetab sel kuul intressimäära poole protsendipunkti, mitte veerandi võrra, nagu analüüsimajad varem ennustasid.

Väärismetallide hindu aitab Swiss Asia Capitali analüütiku Juerg Kieneri sõnul dollarit nõrgendava tegevuse kõrval üles upitada ka inflatsioonimuret külvav rekordkõrge nafta hind ning vappuv krediiditurg, mis investorid kindlamate rahapaigutusvõimaluste poole suunab.

"Me oleme ikka veel tsükli algusfaasis," rääkis Kiener Bloombergile.

"Pangandussüsteemi stabiliseerimiseks vajamineva raha hulk on tohutu," viitas ta krediidiprobleemide arvatavale jätkumisele.

Kullauntsi eest küsiti reedel 900,1 dollarit ehk veidi üle 9500 Eesti krooni, mis tähistab juba seitsmeprotsendilist selleaastast kasvu, sama ajaga on dollar euro vastu tagasi andnud 1,4 protsenti.

"Inimesed peavad vaatama kulda kui instrumenti, mille nõudluse-pakkumise suhe on praegu paigast ära ja seetõttu ka soodus," jätkas Kiener ning lisas, et enamik investoreid pole veel kulda raha pannud.

Mullu kukkusidki maailma suurima kullatootja Lõuna-Aafrika Vabariigi kullavarud viimase 84 aasta madalaimale tasemele, mistõttu toorme hind ronis aastaga 31 protsenti kõrgemale, märkides sellega juba seitsmendat järjestikust kallinemisaastat. Sellises suurusjärgus pole kulla hind ühe aastaga liikunud juba 1979. aastast, mil inflatsioon USAs oli koguni 13 protsenti - dollar nõrgenes ja nafta hinnad liikusid ülesse, USA ja Iraan olid nugade peal.

"Võrreldes praegust sajadollarist nafta hinda toonasega, ei oleks üllatus, kui kuld alistab ka 1000 dollarit," rääkis Kanetsu Asset Managementi analüütik Tatsuo Kageyama.

"Kui aga võrrelda tänast inflatsiooni 1980. aastaga, võib kuld tüürida ka 2000 dollarini untsist," lisas ta.

Edasist tõusu, küll mitte nii julget kui Kageyama, ennustab ka National Australia Banki mineraalide ja energiakonsultant Gerard Burg, kelle sõnul on üheksasaja dollari piir kulla jaoks psühholoogilise tähtsusega.

"Kui vaatame euro-dollari suhteid, nõrgenevat USA majandust ja nafta hindu, on kullal kindlasti potentsiaali see tähis alistada," täheldas Burg. Üksmeelselt kolleegidega ei soovita ka UBSi analüütik John Reade praegu väärismetalle müüma tõtata.

"Sa ei taha minna lühikeseks, kui dollar on nõrk," kommenteeris ta hindade liikumisi ning viitas seosele kulla ja hõbeda hinna vahel.

"Hõbe ei ela sõltumatut elu, ta kaldub järgima kulla tegemisi," lisas Reade.

Hõbeda ühe untsi hind kosus reedel Londonis 16,3 dollarini.

Goldman Sachsi kuue kuu hõbeda hinna prognoos on 16 dollarit, analüüsimaja kirjutas eelmise nädala analüüsis, et toorained leiavad korralikku toetust nõudluse kasvust ja varude vähenemisest, isegi juhul kui USA majanduskasv aeglustub.

Plaatina kallines eelmise nädala lõpul juba 1567,75 dollarini ehk 16 587 kroonini ühe untsi kohta. Šveitsi väärismetallide töötleja MKS ennustuste kohaselt võib plaatina hind sel aastal tõusta aga 1700 dollarini untsi eest.