Tänasel Euroopa Parlamendi
pressikonverentsil Strasbourgis toetas Eesti saadik Marianne Mikko pressiruumile
Anna Politkovskaja nime andmist.
“Vaba ajakirjandus on meie põhiväärtuste oluline tagatis. Meie, Euroopa Parlamendi saadikud peame kaitsma sõnavabadust nii diktaatorite kui küüniliste ärihuvide eest. Iga päev ja iga tund, kõikmõeldaval viisil,“ lausus Mikko.
Eesti sotsiaaldemokraat Mikko rõhutas, et 2007. aasta oli üks verisemaid ajakirjanduse ajaloos. „Vaba ajakirjandus on tõsise löögi all. Reporters Without Borders teatab, et vähemalt 86 ajakirjanikku tapeti töökohustuste täitmisel, Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni andmetel sai surma 171 meediainimest. Iga päev arreteeriti 2 ajakirjanikku ja suleti 7 veebilehte. Äsja on 2 prantsuse ajakirjanikku Nigeerias arreteeritud ja surma mõistetud,“ toonitas Mikko pressikonverentsil.
Mikko esines avaldusega Euroopa Parlamendi pressikonverentsil, mis oli pühendatud pressiruumile Anna Politkovskaja nime andmisele.
Mikko loodab, et algatus saab teoks. Niivõrd sümboolse nimega pressiruum Euroopa Parlamendis aitaks kaasa Politkovskaja mälestuse hoidmisele. Ühtlasi aitaks see nii poliitikutel kui ajakirjanikel pidevalt meeles pidada seda, mis on demokraatiale ja mis oli Anna Politkovskajale olulisim – tõde, sõnavabadus ja sõltumatus.
Seotud lood
Tänasel Briti Leiboristliku Partei
kevadkongressil Birminghamis soovib Marianne Mikko Euroopa Liidu ühtset
poliitikat inimkaubanduse vastu võitlemisel.
Afgaanist ajakirjanikule määrati
surmanuhtlus, kuna ta oli oma arvutisse laadinud materjali, mis kujutas
solvavalt naise rolli islami ühiskonnas, kirjutas BBC News.
Tänasel Euroopa Parlamendi täiskogu
istungil Strasbourgis tegi Eesti saadik Marianne Mikko Euroopa Komisjonile ja
liikmesriikidele ettepaneku toetada telejaama Belsat, mille missioon on muuta
Valgevene kodanikuühiskonnaks.
Hiljuti parlamendi kultuurikomisjonis Eesti
sotsiaaldemokraadi Marianne Mikko koostatud raport soovitab määratleda
veebipäevikute pidajate õigusliku staatuse.
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.