Eilse Äripäeva vahel oli kenasti kujundatud buklett, mis sisaldas endas Eesti Arengufondi nägemusi Eesti majanduse väljavaadete kohta. Buklett dubleeris Eesti Arengufondi esitlust päev varem.
Piktogrammid on päris nutikad; kuna läbi on võetud neli arengustsenaariumi, on kasutatud läbivalt nelja sooja värvi sidrunikollasest kuni umbes Hansapanga oranžini. Vaeva on seega nähtud.
Ent sisus Äripäeva toimetus Arengufondi liitlaseks ei tule - me ei nõustu riigi rolli ületähtsustamisega majanduses: riik seda, riik teist, riik kolmandat.
Riik ei pea aktiivselt majandust korraldama ja majanduses osalema. Samuti ei pea riik maksumaksja rahaga ülal pidama foorumeid, mis vaagivad Eesti tulevikustsenaariume - kusagilt kõrgelt, kaugelt ja eluvõõralt.
Kui tekib palju akadeemilisi foorumeid, fonde, koostöökodasid, on tulemus just nimelt tühikäik (Arengufondi termin) või hoogne paigalmarss (meie pakutav termin).
Aga mida siis riik peab? Riik peab looma soodsa ettevõtluskeskkonna, mis ahvatleb siia investeerima. See käib ühtmoodi nii kohalike kui välisinvestorite kohta: et siinne raha ei lahkuks mujale paremaid teenimisvõimalusi otsima, et välisraha leiaks tee Eestisse.
Soodne majanduskeskkond eeldab niisuguste tingimuste täitmist nagu näiteks ettevõtlust soosiv maksusüsteem, vähene bürokraatia ettevõtte loomisel ja suhtlemisel riigiametitega, minimaalsete tõketega väliskaubanduspoliitika, ettevõtjate võrdne kohtlemine riigi ees, ettevõtete omavaheline aus konkurents, riigi poliitiline stabiilsus.
Soodsat ettevõtluskeskkonda võib iseloomustada ka suure majandusvabadusega. Kui loetletud tingimused on täidetud, leiab progress ise meid üles. Ja ilma palgaliste teenäitajateta.
Samuti ei ole vaja luua kasvuhoonetingimusi mõnele valdkonnale, mis pretendeerib niisugustele omadussõnadele nagu strateegiline, innovaatiline, teadusmahuka. See on klišee nagu Eesti nokia.
Tegelikult ongi Eesti ettevõtluskeskkond ettevõtja jaoks soodne. Selle eest on hoolitsenud Eesti parempoolsed valitsused. Ent miks räägime siis matsuga maandumisest?
Majanduse areng on tsükliline nagu tõus ja mõõn, päev ja öö. Kui lähtume õigetest põhimõtetest - siiamaani oleme - ei jäta mõõn meid täiesti kuivale.
Valitsusele laitust ka. Valitsus otsustas eile asutada tarkade otsuste fondi, toetamaks asutuste juhtimisvõimekuse suurendamist, riiklike mõjuanalüüside korraldamist… Tra-ta-taa. Iseenesest ei olnud see tark otsus.
Autor: ÄP
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.