Kas inimesed, kes väidavad, et kallimad
asjad on paremad, tunduvad võltsidena? Uus uurimus näitab, et tegelikult
naudivad inimesed tõepoolest kallemaid asju rohkem kui odavamaid, isegi kui
kvaliteet on sama.
California tehnoloogiainstituudi teadlased eesotsas Antonio Rangeliga viisid läbi katse eelkirjeldatud nähtuse selgitamiseks. Nad pakkusid katsealustele erinevaid veine, selgitades eelnevalt, millised peaksid olema kallid kvaliteetveinid ja millised odavad peedid. Kui inimestele pakuti kalli ja odava veini nime all täpselt sama veini, väitsid nad, et kallim maitseb tunduvalt paremini – ja samal ajal nende ajust tehtud skaneering näitas, et nad tõepoolest nautisid „kallist” veini rohkem, kirjutas The Economist.
Katse tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Rangel kasutas 20 vabatahtliku aju uurimiseks funktsionaalse magnetresonantsi meetodit, millega saab avastada muutusi verevoolus erinevates aju osades, mis vastavad inimese erinevatele tunnetele ja mõtetele. Eelkõige jälgis ta piirkonda, mis peaks olema vastutav meeldivate elamuste registreerimise eest.
Skänner näitas, et vastava piirkonna aktiivsus suurenes vastavalt sellele, kui kallist veini väideti katsealustele pakutavat. Kui aga testi korrati ilma inimestele eelnevat hinnainfot jagamata, said katsealused ilusasti aru, kui tegemist oli sama veiniga kahes erinevas klaasis.
Nähtuse seletamiseks on Rangeli sõnul kaks võimalust. Esimeseks on inimeste hea õppimisvõime, mis on meie muidu nõrgavõitu liigi üldse nii kaugele aidanud. Teiste kogemuste kasutamine kõige ise järgi proovimise asemel on selle juures oluline meetod. Teiste kogemuste põhjal saame kiiremini ja efektiivsemalt vahet teha headel ja halbadel asjadel. Moodsas ühiskonnas on aga hind ilmselt üks võimalus kollektiivse tarkuse edasiandmiseks.
On aga ka selliseid häid asju, mis pole kaugeltki vajalikud ellujäämise jaoks, vaid selleks, et jätta teistele (näiteks vastassoo esindajatele) endast paremat muljet. Kui inimene palju raha kulutab, järeldavad teised sellest, et ta peab olema üsna heal järjel ning on seega tõenäoliselt hea valik sigimispartneriks. Et see meetod aga toimiks, peaks ennast esile tuua tahtev isik ka tõepoolest ise uskuma, et kallim asi on odavamast alternatiivist parem. Seega on kalli asja nautimine evolutsiooniliselt mõttekas.
Hoolimata sellest, kas õige on esimene või teine variant või hoopiski mõlemad, usub Rangel, et turustajad, jaemüüjad ning luksuskaupade tootjad võiksid siit oma järeldused teha. Edukas turunduskampaania mitte ainult ei pane inimesi tootest rohkem huvituma, vaid toodet tõepoolest ka rohkem nautima.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.