Pärast rasket 2007. aastat alustab kohalik
transiidiäri restruktureerimist: parem tulevik sõltub konteineritest, mereveost
ja naftasaaduste ladustamisest, millest ärimees Kanajevi sõnul on huvitatud kõik
traderid, sest üks päev on hind üks, järgmisel teine.
Transiidiärimees Anatoli Kanajev selgitas, et Venemaal, millega on Eesti transiit suures osas seotud, on esiteks trend oma terminale arendada ning teiseks – käib naftasaaduste põhjalikum töötlemine, mis tulevikus vähendab transiidis masuudi ja toornafta osakaalu ning suurendab puhaste naftasaaduste osa. Siinkohal tekib vajadus laoterminalide ja mahutite järele, milles võib hoida toodet edaspidiseks edasimüügiks, kirjutas Den za Dnjom.
“Sellest on huvitatud treiderid, kes jälgivad turu kõikumisi ja mängivad konjunktuuril. Täna on hind üks, homme – teine. Nn storage-terminalide (laoterminalide) olemasolu võimaldab hoida toote mingi varu kasumlike hindade ootel ning lisaks hoida strateegilist varu,” rääkis Kanajev.
Akadeemik Mihhail Bronštein seletas, et praegu maailmas toimuva energiakandjate hindade kõikumise tingimustes tasub transiidifirmadel tegelda mitte ainult transiidi- vaid ka ladustamisega, selleks et lasta toodang turule müüja jaoks kõige parema konjunktuuri tekkimisel ning hoida varuks ebasoodsa konjunktuuri puhul.
Sadamaoperaatorite Liidu direktor Ago Tiiman arvas, et see on väga oluline muutus naftatransiidi struktuuris: “Tõenäoliselt liigub see kaup mitte mööda raudteed vaid, nagu varem, meritsi – sadamast sadamasse.” Lisaks ootab ees ka konteinervedude suurendamine. Selle tõestuseks on hiljutine Tallinna Sadama ja hiina sadama Ningbo leping, mille kohaselt ehitatakse Muugale uus konteineri terminal maksumusega 220 mln USA dollarit. “Suhtun sellesse lepingusse skeptiliselt: kõne all on vaid üldised kavatsused, mingeid kindlaid tarnekohustusi pole veel antud. Erinevalt lepingust, mille sõlmis kaks kuud tagasi Läti Hiina ja Venemaaga: sellesse on poolte kohustused täpselt kirjutatud,” kommenteeris Bronštein.
Ago Tiimanil on ka mitte eriti rõõmsaid näiteid transiidiäris toimuvast: sellel aastal kadusid Eesti naftatransiidi horisondilt sellised tegijad nagu Oiliken Bunkering, mis tegeles laevade tankimisega; Milstrand – kunagi üks tähtsamaid naftatransiidi firmasid; tühi on Muuga söeterminal; kunagi oma mahu järgi teine olnud terminal Eurodek on samuti tühi.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.