USA teadlane Samuel Wood tegi iseenda
naharakkudest kloonitud embrüoid, olles esimene inimene, kellest on olemas
viimse geenini täpne koopia.
Californias Stemagen Corporationis töötav Wood siirdas oma naharakke munarakkudesse, millest oli eelnevalt kogu geneetiline materjal eemaldatud. Munarakkudest arenesid väga varases arengujärgus embrüod, mis olid geneetiliselt teadlase DNAga täiesti identsed, teatas The Guardian.
See on taas samm lähemale tüviraku-uurijate eesmärgile: toota geneetiliselt sobivaid tüvirakke, mille abil on võimalik taastada kahjustunud organeid või kudesid, ilma et peaks kartma immuunsüsteemi äratõukereaktsiooni.
Siiski pole see esimene kord, mil saadi kloonitud inimembrüoid. 2005. aastal kasutasid Newcastle’i ülikooli teadlased Miodrag Stojkovci juhtimisel embrüonaalseid tüvirakke kloonitud embrüo saamiseks. Embrüo elas mõne päeva ning sellest ei eraldatud tüvirakke.
Ka sedapuhku ei eraldanud Stemagenis töötavad teadlased kloonitud embrüotest tüvirakke, mis on tekitanud teadusringkondades küsimuse: mis kasu sellest üldse oli? Munarakud saadi 20- ja 24-aastastelt naistelt ning kahe tunni jooksul siirdati neisse Woodi naharakkude tuumad, kirjeldasid teadlased oma tööd ajakirjas Stem Cells.
Londoni King’s College’i tüviraku-uurija Stephen Minger nimetas pettumuseks, et kloonijad ei võtnud ette järgmist sammu ega teinud kloonitud embrüotest embrüonaalseid tüvirakuliine. „Avalikkus ootab hinge kinni pidades, kas keegi suudab teha mõlemad sammud. Kui meil on võimalik kasutada tüvirakuliine, on võimalik uurida näiteks Parkinsoni tõbe või spinaalset lihasatroofiat.”
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.