Välisinvestorid ostsid möödunud aastal
osalusi USA ettevõtetes 414 miljardi dollari eest, mis on 90 protsenti enam kui
2006. aastal ning enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel aastakümnel
keskmiselt.
Selle aasta esimese kahe nädalaga nõustusid välisinvestorid ostma ettevõtete osalusi 22,6 miljardi dollari eest, kirjutab ajaleht The New York Times. Kui ühendriikide majandus läheb langusesse ning dollar nõrgeneb edasi, kiireneb USA ettevõtete ülevõtmine veelgi, ennustavad analüütikud.
Järjest suurem osa raha läheb USA ettevõtetesse nn riigikapitalifondidest eesotsas Hiina ja Lähis-Ida naftariikidega, kellest said hiigelkahjumite käes kannatanud USA suurpankade nagu Citigroup, Merryll Lynch ja Morgan Stanley sisulised päästjad.
Nõrk dollar on teinud USA ettevõtted odavateks ka teiste riikide erainvestoritele, eriti Euroopa ja Kanada ostjatele. Nii ongi 2007. aastal välisinvestorite tehtud ühinemiste ja ülevõtmiste eesotsas Kanada ettevõtted 56,5 miljardi dollariga, kellele järgneb Suurbritannia 45,8 miljardi ning Austraalia 30,1 miljardi dollariga.
Ettevõtetest tegi viimase aasta suurima ostu USAs Briti farmaatsiagigant AstraZeneca, kes nõustus ostma geenitehnoloogiakompanii Medimmune 14,7 miljardi dollari eest. Suuruselt teisel kohal olev investeering on Singapuri riigikapitalifond, kes nõustus ostma osaluse Citigroupis 12,5 miljardi dollari eest, ning kolmandal kohal asub Saudi Araabia fond Sabic, kes omandas Generela Electricu plastikatööstuse 11,6 miljardi dollari eest.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.