Ladu pole pelgalt kauba hoiukoht

Enamasti arvatakse, et laod on vajalikud kaupade ladustamiseks, varude hoiustamiseks, toodete säilitamiseks või muud sarnast. Sellisest mõttelaadist saab paraku alguse valesuunaline ahelreaktsioon.

Varude kuhjamine seetõttu, et laos on ruumi või et hoiustamine tundub soodne, sest on oma ladu, ja et laenukapitali saab suhteliselt odavalt - need on sagedasemad lõksud, millesse langetakse.

Inimliku kiusatuse jõu testimiseks piisab lihtsast mõttemängust. Kui ilma igasuguste piiranguteta oleks võimalik kasutada täiesti tasuta uut ja kvaliteetset laopinda ning laenata intressivabalt käibekapitali, siis millises ulatuses te oma praegust ladu laiendada sooviksite? Kui saate vastuseks kas või ühe ruutmeetri, avastate mõne aja möödudes, et ladu on väikseks jäänud, vaja on leida lisapinda ning siduda varudega veelgi enam kapitali. Samas ei ole firma varade tootlikkus kasvanud ja raha konversioonitsükkel venib pigem pikemaks, kui et lüheneb.

Kõige kummalisem on aga sealjuures asjaolu, et langeb ka klienditeeninduse tase, kuna laos ei ole parasjagu saadaval neid kaupu, mida vajatakse.

Milline on siis õige vastus küsimusele ladude otstarbe kohta? Laod on väärtusahelais vajalikud mitte hoiustamiseks, vaid materjalivoogude parameetrite muutmiseks. Teisisõnu toimivad need omalaadsete transformaatoritena.

Laos muudetavad peamised parameetrid on koguselised ja ajalised. Seega on ladu vajalik neis sõlmpunktides, kus sisenevata voogude parameetrid erinevad väljuvate voogude omadest. Näiteks konsolideeritakse väiksematest saadetistest suuremaid või vastupidi. Ajaparameetri muutmise korral siseneb materjal lattu varem, kui seda väljastama saab hakata.

Tegemist võib olla hooajaliste toodete, öiste tarnete või muu sarnasega. Sealjuures on ajaliste parameetrite muutmise põhjusteks materjali piiratud saadavus selle nõudluse hetkel, mitte soov omada laos varusid.

Näiteks tuleb seemneid üle talve ladustada, kuna kevadise külvi ajal pole neid muidu kusagilt võtta. Samas puudub vajadus piimavoogude ajaliste parameetrite muutmiseks, sest lehmi lüpstakse aastaringselt kaks korda päevas.

Analüüsides ettevõtete reaalseid laoseise, ilmnevad paraku sageli tõsised vastuolud, kus aasta ringi stabiilselt saadaolevate materjalide varude käibevälde on nii suur (ehk mitme päeva nõudluse rahuldamiseks on kaupa laos nii palju), et see ületab ka halvemal juhul kõige pikema võimaliku tarneaja jooksul vajaminevat kogust sadades kordades.

Autor: Illimar Paul