• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 22.01.08, 15:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus vahend valu vastu - viirus

Teadlased leidsid uue lahenduse võitluses pikaajaliste valude vastu. Selleks kasutasid nad geneetiliselt muundatud viirust, mis viidi otse rottide selgroovedelikku. Lahendus pakkus valule leevendust kolme kuu jooksul, valuvaigisteid enam vaja ei läinud, kirjutas The Guardian.
2006. aastal näitas 60 000 inimese seas tehtud üleeuroopaline uuring, et tervelt 21 protsenti küsitletutest kannatas pikka aega kestvate valude käes.
Enamasti kasutatakse valuvaigistina opiaate, peamiselt morfiini, millest aga pole alati abi. Vähivalude puhul ei anna morfiin soovitud tulemust tervelt 66-protsendil juhtudest, väidab vastav uuring.
Viies ravimit otse selgroovedelikku võib vähendada kõrvalmõjusid, näiteks uimasust ja hallutsinatsioone, aga see lahendus pole siiski täiuslik
New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli teadlane Benjamin Storek kasutas viirust, et viia prepro-beta-endorfiini tootvaid geene närvirakkudesse, kus need aktiveerivad opiaadiretseptorid ning käituvad justkui morfiini tüüpi valuvaigistitena. Ta viis viiruse otse neuropaatilist valu kannatavate rottide spinaalvedelikku. Järgnevad kolm kuud loomadel valu ei esinenud.
Katsete tulemuste ülevaade ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. Samas rõhutavad teadlased, et veendumaks meetodi pikaajalises ohutuses on kindlasti vaja teha lisauuringuid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele