Regio juht süüdistab väheses ekspordis prisket riigi tellimust

Lätis ja Leedus on e-eksport kordi suurem kui Eestis, sest seal ei tellinud riik e-teenuseid ja kohalikud ettevõtted pidid teistele teenuseid müüma. "Riigihanked on 10-20 miljoni krooni suurused, Mehhikost ei saa nii suuri tellimusi, raha tuleb väiksemate summade kaupa koguda," selgitas Jagomägi sealset olukorda.

Jagomägi sõnul on Eesti riigi tissi otsas kõige kasumlikum tegutseda. "Ma olen pärast pikka vimma riigile tänulik, et Regio osutus riigihankel osalemiseks liiga väikeseks, meil ei olnud sertifikaate ega muud nõutavat, et hangetel kvalifitseeruda. Me läksime välismaale, seal ei nõutud neid, ja nüüd läheb meie tööst kaks kolmandikku Eestis välja," rääkis Jagomägi.

Endise peaministri Mart Laari sõnul päästis toona olukorra see, et e-riigi arendamiseks oli vähe raha, sest muidu oleks tegijad täitsa käest ära läinud. "Nüüd on palju raha, kardan, et tulevad lollid mõtted nagu Venemaal, kus kuni naftarikkustega jõukaks saamiseni oli suhteliselt normaalne riik," kommenteeris e-riigi algust Laar.

Jagomägi sõnul võiks e-riigi arenduse kaheks aastaks peatada, siis jääks ellu vaid tugevad. "Aga kodanikuna ma seda ei taha, sest välismaal ID-kaarti taskust välja tõmmata on meeldiv ja ma tahan uusi vidinaid," lisas ta.

"Olukord on selline, et me ei suuda maailma mastaabis tehnoloogiaettevõtteid tekitada. Peaksime olemasolevaid lahendusi müüma, katsuks negatiivset väiksust ära kasutada. Tehke puudusest voorus, müüge maailmale lahendus, mida me siin katsetame," õhutas Laar.

Laari hinnangul on meie süsteemid tegelikult uskumatult kaugele levinud, näiteks on m-parkimine Ladina-Ameerikasse jõudnud. "Oleme kohati uskumatult head müügimehed, kuid sageli ei tea, kellele lahendus kuulub. Näiteks kui e-politsei välja tuli, siis Araabia šeik tahtis seda osta, kuid keegi ei osanud öelda, kellelt ta seda ostma peab," tõi Laar näite.