Börsigurud lõid ühisrinde erainvestorite kaitseks

Eile läbis seadusemuudatus riigikogus esimese lugemise.

Eraisikute väärtpaberitulu maksuvabastuse kava on turuosalistele oma keerukuse ja piiratuse tõttu pettumuse valmistanud. Esialgu oli seadusemuudatuse mõte võrdsustada eraisikutest investorid äriühingutega, praeguses eelnõu variandis aga peaks eraisikust investor tulevikus arvestama paljude kitsendavate asjaoludega.

Näiteks saab investor investeerimiskontole osta aktsiaid vaid Euroopa Liidu riikidest ning investeerimiskontosid võib olla vaid üks. Samuti tuleb olla valvas investeerimishoiuste avamisel. Ka neilt teenitav intress läheb investeerimiskontolt väljavõtmisel maksustamisele.

"See eelnõu on selgelt toores ja tuleks viia vastavusse nii globaalse investeerimise reaalse eluga kui ka esialgse eesmärgiga lõpetada erainvestori diskrimineerimine võrreldes ettevõttega. Praegu tundub, et mõlema teema osas on vägagi suuri küsitavusi," ütles investeerimispanga Evli Securities varahalduse strateeg Peeter Koppel.

Sampo Panga säästmis- ja investeerimistoodete osakonna juhataja Peeter Schamardini sõnul teeks rahandusministeeriumi ametnike koostatud seadusemuudatus väikeinvestori elu hoopis keerulisemaks.

"Ma ei nõustu riigi sooviga investorite eest ära otsustada, millistesse riikidesse ja väärtpaberitesse peaks soodsamalt investeerida saama," oli Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber taolise piirkondliku piiranguga rahulolematu.

Schamardini hinnangul on lõpuni läbi mõtlemata ka väljapakutud investeerimiskontode süsteem. "Seaduseelnõu järgi saab igaüks avada vaid ühe investeerimiskonto. Kuna erinevad pangad pakuvad erinevaid väärtpabereid, on investoril üsna keeruline oma varasid ühe investeerimiskonto kaudu erinevates pankades hallata," viitas ta praegusele investeerimiskonto süsteemi kitsaskohale.

Alberi sõnul on kahetsusväärne ka see, et uues seaduseelnõus ei kuulu soodsama maksukeskkonna alla Tallinna börsi alternatiivturg. "Euroopas on viimastel aastatel kõige enam kasvanud just aktsiatega kauplevad alternatiivturud, mis teevad alustavatele ja väiksematele firmadele uue aktsiakapitali kaasamise võimalikuks," märkis ta.

Alber lisas, et kui rahanduskomisjon on algatanud investeerimisfondide seaduse täiendamise eelnõu, mis lubaks investeerimisfondidel raha paigutada ka alternatiivturule, vääriks see põhimõte järgimist ka eraisikute väärtpaberitulude maksustamise seaduses.

Riigikogus eelnõu ette kandnud rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tunnistas, et kriitikanooltega oldi juba ette arvestatud.

"Kõik etteheited on väga kaalumist väärt ja me teadsime neid juba enne eelnõu menetlusse andmist, meil olid need võimalikud vaidlusekohad väga täpselt kaardistatud," ütles Ligi. "Kontrollija mure on seal praegu väga rõhutatult esindatud - maksuamet vaatab ikka sellelt positsioonilt, kui palju ta süsteemi saab kontrollida," märkis ta.

Ligi nentis, et ta on üsna veendunud, et praegusel kujul seadust vastu ei võeta. Samas oli ta kindel, et seadusemuudatused võetakse veel kevadel vastu.

Tulumaksuseaduse muudatus, millega rakendatakse investeerimiskontode süsteem, on saanud kriitikat nii vasemalt kui ka paremalt. Ja kahjuks tuleb tunnistada kriitika asjakohasust eelnõu suhtes. Eelnõus on sätestatud küll investeerimiskonto kui selline, unustatud aga investeerimiskontode loomise eesmärk motiveerida enam sääste investeerima, sellega kaasata avalikku raha ja inimesi aktiivselt majanduses osalema institutsionaalsete investorite ja otseinvesteeringute kõrval. Et meil oleks rohkem omanikke.

Aga katki pole veel midagi. Riigikogus saab muudatustega vankri jälle kraavist välja tõmmata.

Peaks kaotama piirangud investeerimiskontol olevale finantsvarale ja tuleks kõiki investeerimisobjekte käsitleda ühetaoliselt. Ka peaks võtma piirangu investeerimiskonto sidumiselt ainult krediidiasutusega. Eraldi küsimus on, kas pangakontona toimiv investeerimiskonto on üldse parim lahendus.

Tuleks rakendada soodustust kõikide nende riikide väärtpaberiturgudel kaubeldavatele väärtpaberitele, kellega Eestil on maksulepingud.

Minu arvates peaks investeerimiskontode süsteemi rakendama tagasiulatuvalt juba selle aasta algusest, sest praeguse aasta riigieelarve tulude laekumist see ei mõjuta ja on kasvava majanduse ebakindluse valguses meede, mis aitaks säästude investeerimist soodustada.

Me oleme nii-öelda ihnsusest ja kiusust ajendatuna teinud ettevaatlikke samme, mis lähtuvad väga selgest konservatiivsest kaalutlusest.

Vallatuid maksuvabastusi võib ju soovida, aga peab vaatama, mis päeva lõpuks saab. Ma jagan siis maksu- ja tolliameti objektiivset ettevaatlikkust, sest ei saa ju tekitada maksuauku.

Me oleme diskussiooniks avatud ja arutusele tuleb terve rida küsimusi, kuid kõrges austuses kõikide pankade, kindlustusseltside ja teiste turuosaliste vastu - nemad ei vastuta selle eest, kuidas riigieelarve kokku tuleb.

Minul rahandusministrina tuleb päeva lõpuks riigikassasse kopikas kokku korjata.