Lisaks paberkupüüridele võltsitakse ohtralt
ka metallraha, füüsikateadmised aitavad pettust tuvastada.
Valeraha tuvastamiseks on kasutusel keerukad meetodid ja paberrahadele lisatakse üha uusi turvaelemente. Kuid kuidas on lood müntidega? Võiks arvata, et keegi ei vaevu metallraha võltsima, ent Jaapanis kõrvaldati 2005 aastal 500-jeenised (üle 60 Eesti krooni) mündid koguni ajutiselt käibelt, põhjuseks massiline valeraha levik, kirjutas
fyysika.ee Nature vahendusel.
See on ka arusaadav, sest kes ikka pöörab talle ulatatud peotäiele müntidele detailset tähelepanu, ka saab neid kasutada kõikvõimalikes müügiautomaatides. Kuidas siis ikkagi eristada ehtsaid münte võltsingust? Suurte koguste tõttu on üksikute eksemplaride hoolikas uurimine praktiliselt välistatud.
Tokyo politsei kriminaaluuringute labori uurija Mototsugu Suzuki leidis teravmeelse lahenduse. Juba ammu on mündivermijad raha ehtsust selle kõla järgi hinnanud, Suzuki pani need teadmised kaasaegsesse vormi ja analüüsis pronksplokile langenud müntide helispektreid.
Ilmnes, et ehtsatel esineb neli iseloomulikku piiki sagedusvahemikus 5 kuni 20 kilohertsi, võltsinguil seevastu oli piike kas kolm või asusid neli piiki valedel sagedustel. Suzuki on avaldanud oma töö ka vastavasisulises ajakirjas Forensic Science International, usaldusväärseks osutumise korral saab tema meetodit rakendada ka ilma inimesepoolse sekkumiseta, näiteks joogi- ja piletiautomaatides.
Seotud lood
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.