Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põldoja tahtis Swedbanki juhtimises kaasa rääkida

    Põldoja vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
    Alles see oli, kui Ühispanga juhi kohalt lahkus Mart Altvee. Nüüd lahkute Teie Hansapangast. Kas see on pelgalt juhus, et Eesti suurimate pankade juhid lahkuvad praktiliselt korraga pärast laenubuumi lõppu?
    See on minu meelest pigem juhus. Mulle isiklikult meeldivad raskemad ajad pankurina palju rohkem kui kergemad ajad. Laenubuumi ajal võis konkurentsis intelligentsus kohati kaduda, mis raskematel aegadel jälle hädavajalik on. Minul on olnud väga huvitav töö ja Hansapank Eesti juhtimine on seda edaspidigi.
    Kindlasti oleks tahtnud oma praeguselt positsioonilt natukene rohkem kogu Swedbanki strateegias ja juhtimises kaasa rääkida, mida mul piisavalt teha ei õnnestunud. Osaliselt mõjutas see küll minu lahkumise otsust.
    Milline on olnud Teie suurim õnnestumine ja ebaõnnestumine?
    Tegudest on endale kindlasti meelde jäänud teise pensionisamba edukas turuletoomine. Korraliku õppetunni sai NPNK turuletoomisega, kuigi seda ebaõnnestumiseks ei saa nimetada (ikkagi aasta turundustegu). Juhina olen õppinud aastatega tulemuste juhtimiselt oluliselt rohkem inimeste juhtimisele tähelepanu pöörama.
    Kuidas suhtute Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pakutud kodulaenude riiklikku doteerimisse?
    Ma usun turumajandusse ja avatud turgudesse, kuid iga riigi suveräänsusse.
    Seega ei toeta kodulaenude riiklikku doteerimist, eriti arvestades, kui arenenud Eesti pangandussüsteem juba praegu on.
    Hansapanga investeerimisfondid on märkimisväärselt langenud. Mis on fondide perspektiiv sel ja järgmisel aastal?
    Fondid on langenud nii nagu turudki, kuhu need fondid investeerivad. Fondide perspektiiv sõltub eelkõige turgude perspektiivist. Praegu on turgude riskikartlikkus jätkuvalt suur, kuid minu meelest on palju aktsiaid juba väga atraktiivsel hinnatasemel.
    Tähtis pole prognoosida, kuhu turud liiguvad, vaid saada aru oma investeeringu perspektiivist ja lähtuda ettevõtte fundamentaalnäitajatest.
    Kui suureks lasevad kommertspangad eraisikute ja firmade laenukoormusel sisemajanduse koguprodukti suhtes kasvada?
    Laenude suhe SKPsse on pikemas perspektiivis otseses korrelatsioonis riigi jõukusega. Mida jõukam on riik, seda rohkem võib ta laenata. Eesti majandus on praegu jõukust arvestades liiga palju laenanud. Peab jõukamaks saama ja siis võib jälle laenukasv kiiremaks muutuda.
    Mida arvate Eesti panganduse olukorrast ja perspektiividest lähima kolme aasta jooksul?
    Eesti pangandus on väga heas seisus. Viimaste aastate arengud olnud väga kiired. Võib-olla on olnud ka kasv liiga kiire ja nüüd tuleb korraks hinge tõmmata. Pikemas perspektiivis olen pigem mures, et sarnase struktuuri jätkudes võib pangandus pigem igavamaks hakata muutuma. See on muidugi palju meis endis ja meie omanikes kinni.
    Milline oleks Teie arvates säästmise valem sellises ebstabiilses olukorras, nagu Eesti praegu on? Pankade hoiuseintressid jäävad alla inflatsioonile, fondide väärtus langeb koos globaalsete aktsiaturgudega.
    See ei ole veel tragöödia, kui hoiuse intress jääb alla inflatsioonile, sest suur osa Eesti inflatsioonist on teenustes, mida ette tarbida pole võimalik. Kuna aktsiaturud on viis aastat järjest tõusnud, siis on langus OK. Ise ei muretse: raha on pikaajaliselt fondides ja siin-seal võib karuturg pakkuda huvitavaid ostuvõimalusi. Soovitaksin olla nii likviidne kui võimalik.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.