Eesti mustade päevade rahatagavara sulab

Eesti riigi säästud majanduskrahhi või sõjaolukorra üleelamiseks ehk 6,4 miljardi kroonine stabiliseerimisreserv on 94 protsendi ulatuses paigutatud ülikonservatiivsetesse võlakirjadesse, mille tootlus jäi ootuspäraselt alla Eesti eelmise aasta viimaste aegade suurimale inflatsioonile.

"Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrge tulususe nimel," kinnitas rahandusminister Ivari Padar. Tema eelkäija Aivar Sõerd aga nimetab seda väidet kodutöö tegemata jätmiseks.

Sõerdi sõnul nõuab uus majanduskeskkond uusi lahendusi reserviraha paigutamiseks. "Muutunud olukorras oleks küll viimane aeg kaaluda investeerimisreeglite ajakohastamist," sõnas Sõerd. Võimalusi on palju." Ta lisas, et kindlasti ei tohiks taganeda konservatiivsuse põhimõttest.

Sõerd meenutas, et 2006. aastal, mil inflatsioon oli veel talutaval tasemel ehk 3-4 protsendi juures aastas, muudeti investeerimisreegleid paindlikumaks. "Kui varem pidi normportfellile vastav tootlus olema tagatud kolmekuulises ajahorisondis, siis laiendasime seda kuuele kuule. See võimaldas parandada tootlust 2,5 protsendilt aastas 3 protsendile," rääkis Sõerd ja lisas, et sarnane meede sobiks teiste hulgas edaspidigi, kuna kogu reservi ei vajata hoobilt homme.

"Paraku oligi kõnealune muudatus minu teada viimane, kuigi vahepeal on majanduse olukord eesotsas inflatsiooniga kõvasti muutunud," nentis Sõerd.

Riskikapitalifirma BaltCap tegevjuht Peeter Saks nõustus Sõerdiga, et reservi investeeringud võiksid olla aktiivsemad. "Riiklikud fondid on mujal maailmas päris aktiivsed ja globaalsed. Meil kogutakse kõik padueestlaslikult sukasäärde," märkis Saks. Ta lisas, et riske saab kindlasti maandada ka aktiivselt, kuid riik on tukkuma jäänud.

Samas on kindlaid arvamusi, et stabiliseerimisreservi investeeringud peavad jääma just selliseks, nagu need on. "Mina ei vibutaks näppu, et tootlus on alla inflatsioonitaseme. Riik on teinud väga õige otsuse, investeerides väga konservatiivsetesse võlakirjadesse," ütles varahaldusfirma Avaron omanik Kristel Kivinurm-Priisalm.

Kunagine majandusminister, Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen kiitis heaks kõige konservatiivsema lähenemise. "Selle reservi eesmärk on tagatispuhvri tekitamine ja mina suhtun külma närviga tootluse tasemesse," sõnas Atonen.

Kivinurm-Priisalm lisas, et kuna raha on hoiustatud Eestist väljas eurodes, saab selle eest Saksamaal ka paari aasta pärast sama palju hamburgereid osta, mistõttu ei maksa kohaliku inflatsiooni pärast pabistada.

Stabiliseerimisreservis peab olema 65% riiklikke võlakirju.

Vastas rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen.

Stabiliseerimisreservi haldab rahandusministeeriumi riigikassa osakond ja reservi eest vastutab portfellihaldur Margus Maidla. Samas haldab riigikassa ka teisi vahendeid, mistõttu pole me kulusid eraldi investeerimisportfelli tasandile jaganud.

Reservi puhul on esmatähtis, et finantsvahendite väärtus säiliks ja vajadusel saaks vahendeid kohe kasutada. Oluline on, et olemasolev reserv säiliks ja seda saaks vajadusel kohe välja võtta. Kolmandal kohal on reservi tulusus investeerimisest, samas riigi rahaga hüpoteetilise tulu nimel riskida pole võimalik. Stabiliseerimisreservi portfellis peab meil olema 65% riiklikke võlakirju. Instrumendid, mis on pikemad kui aasta, peavad olema krediidireitinguga AA. Praegune strateegia on valitud, lähtudes reservi horisondist ja likviidsuse hinnangust, nende ümbervaatamisel muutub ka paigutuste strateegia.

Me ei investeeri reservi vahendeid Eestis, kuna siin pole reeglitega sobivaid võimalusi.