Kaubanduspindade nappus annab järele

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade osakonna juhataja Tanel Olek märgib, et uusi kaubanduspindasid on juurde tulemas olemasolevate keskuste laienemise arvel ning ka uusi keskusi rajatakse juurde. Kesklinnas avati näiteks Rotermanni kvartal ja tulemas on Sakala keskus.

Rotermanni keskus, mis hiljuti avati, pole siiski startinud sellise hooga, nagu oodata oleks võinud. Rotermann Eesti nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa möönis, et külastajaid praegu veel nii palju ei käi, nagu nii omanikud kui ka rentnikud ootasid.

"Tarbimishullus on asendunud kaine ja ratsionaalse mõtlemisega," märgib Tanel Olek. Inimesed tunnevad muret oma püsikulude pärast ning vähem vahendeid suunatakse tavatarbimisse. Seetõttu peavad ka kaupmehed hoolikamalt mõtlema oma kaupluse kontseptsiooni ning asukoha peale. "Iga vitriinakendega pind ei sobi kaubanduseks!" ütleb ta. Kaubanduspinda valides tuleb kindlasti mõelda, milline on optimaalne pinna vajadus, kes on sihtgrupp ja kas on tagatud kliendivoog?

Eraldiseisvaid kauplusi soovivad nišikaubandusega tegelevad ettevõtted, tavaliselt eelistatakse keskusi või piirkondi, kuhu on teised kaupmehed juba kokku koondunud. Oleki sõnul soovitakse olla seal, kus on tarbijate vool olemas, mitte ei pea hakkama seda ise tekitama. Uut pinda valides tuleb mõelda, kuidas see toimib pikas perspektiivis, mitte lähtuda hetke langusest või hetke tõusu eufooriast.

"Tänased tegevused avalduvad homme - kui on soov saavutada konkurentsieelist, tuleb tegutseda kohe," arvab Olek.

Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Ruth Tõniste ei usu, et majanduse jahtumine ja samal ajal uute kaubanduspindade lisandumine avaldaks kuigi suurt mõju praegu tegutsevate suuremate kaupmeeste tegevusele. Kaupmeeste planeeritud kasum on pikaajaline ning tänu suureulatuslikele ning hästi läbimõeldud turunduskampaaniatele püsivad ka müüginumbrid ootuspärased.

Samas on ta kindel, et uute, turule lisanduvate kaubanduspindade osas on kaupmehed kindlasti senisest nõudlikumad. Mitmekülgne valik annab parema võimaluse kaupmeestel valida ning otsustada parima kaubakeskuse ja müügipinna kasuks. "Kaubanduspindade turg on muutumas mõnevõrra enam üürilevõtja keskseks," märgib ta.

Uute kaubanduspindade lisandumine on igati tervitatav, see leevendab defitsiiti ning annab nii Eesti kui ka välismaistele kaubamärkidele võimaluse laienemiseks. See on Tõniste sõnul oluline aspekt, kuna mitme esinduse avamine on nii halduse kui ka logistika mõttes soodsam.

Üldine passiivsus kinnisvaraturul pole veel kaubanduspindadeni jõudnud. Kuigi viimasel ajal on lisandunud ja on lisandumas uusi kaubanduspindu (Rotermanni keskus, valmimas Metro Plaza) pole kaubanduspindade vastu huvi kuhugi kadunud ja valitseb endiselt defitsiit.

Meie poole pöördub iga päev kliente, kes sooviksid avada mõne uue kaupluse või saada lisa müügipinda olemasolevale kaupluseketile. Mõnevõrra on muutunud asjaolu, et kui enne oldi valmis nii ostma kui ka üürima, siis praegu on suurenenud huvi just üürimise vastu. See on seletatav sellega, et ollakse võib-olla mõnevõrra skeptilised tuleviku osas ja ei julgeta ostuotsuseid vastu võtta. Samas julgen väita, et hea asukohaga kaubanduspinna näol on tegemist likviidse kinnisvaraga, mille vastu huvi ei kao.

Jälgides suuremate kaubanduskeskuste laienemisplaane ja uusi ehitatavaid keskuseid, siis majanduse jahtumisest küll rääkida ei saa. On ilmselge, et häid kaubanduspindu võiks alati rohkem olla. Endiselt on raske leida pinda suurtes keskustes - üürihinnad tõusevad ja otsijaid ning huvilisi on väga palju.

Õnneks planeerivad mitmed suuremad ostukeskused laienemist. Rocca Al Mare kaubanduskeskuse laienemise esimene etapp valmib juba sel kevadel.

Lisaks tekib ruumi juurde Kristiine, Magistrali ja Ülemiste keskustesse.

Tulevikus avab oma uksed ja pakub üle 6 000 m2 kaubanduspinda ka ehitatav Sakala keskus.