Kiirmeetod vähkkasvajate avastamiseks

28. jaanuar 2008, 14:32

Teadlased leiutasid uue viisi, kuidas jõuda
jälile raku sees toimuvatele valkude liikumistele, mis annavad tunnistust raku
tasandil toimunud muutustest, ka vähirakkude moodustumisest. Tulevikus võib see
aidata vähki kiiremini avastada.

Üheaegselt kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat ning meetod võimaldab uurida suurt hulka rakke, aga saada infot ka iga raku kohta eraldi. „Varem polnud see kuidagi võimalik,” ütles Purdue ülikooli põllumajandusliku biotehnoloogia professor Chang Lu. „Me viisime kokku erinevad tehnoloogiad, mis võimaldas meil teha sootuks teisel tasemel teadust.”

Sel kuul ajakirjas Analytical Chemistry ilmunud artiklis kirjeldab Lu, kuidas seda meetodit kasutades on võimalik avastada mitmeid valkude liikumisi ehk translokatsioone terves rakupopulatsioonis.

Nende liikumiste jälgimine on oluline, sest need viitavad mitmetele haiguslikele protsessidele. Näiteks onkogeneesile, mil normaalsetest rakud muutuvad pahaloomulisteks, ütles artikli teine autor Robert Geahlen, Purdue ülikooli meditsiinikeemia ja molekulaarfarmakoloogia osakonna teadlane.

„Valkude translokatsioonid on osaliseks kasvajarakkude aktiveerimisel,” lisas ta. „Kui me suudame neid liikumisi avastada, saab tulevikus selle abil diagnoosida nii vähkkasvaja tüüpi kui ka seda, kui kaugele on vähk arenenud.”

Meetodi puhul kasutati koos kahte olemasolevat tehnoloogiat: elektroporatsiooni – meetodit, mis võimaldab molekule elektriväljas lahutada, ning läbivoolu tsütomeetriat, mis lubab rakke kiiresti uurida.

Uus tehnoloogia – elektroporatsiooni läbivoolu tsütomeetria – viib kokku esimese tehnoloogia eristusvõime ning teise kiiruse.

Rakud liiguvad mikrokiibi sees olevaid peenikesi kanaleid pidi ning samal ajal toimub elektroporatsioon, kus elektriimpulsid avavad rakumembraani poorid ning rakust vabanevad valgud. Sensorid jälgivad valkude kontsentratsioone.

Valkude asukoht raku sees võib otseselt mõjutada seda, kui palju valku rakust väljub, seega on võimalik uue tehnoloogia abil täpselt määrata, kus valk rakus asus.

Kui valgud paiknevad oma õiges kohas – liiguvad vabalt raku sees või asuvad tsütoplasmas, siis vabaneb eletroporatsiooni käigus rakust suur hulk valke. Kui rakus on toimunud valkude translokatsioon - valgud on liikunud tsütoplasmast rakumembraani, siis on vabanevate valkude kogus väike.

Varasemad tehnoloogiate abil oli võimalik avastada valkude liikumisi mõnes üksikus rakus või siis mõõta paljude rakkude keskmist, aga need andmed on ebaolulised, kui on vaja teada saada infot valkude paiknemisest igas rakus eraldi, ütles Lu.

„Kui saame vaadelda mõnda rakku, siis näeme puid, aga mitte metsa,” rääkis ta. „Võttes aga suure mõõtmise puhul keskmised andmed, näeme metsa, aga mitte puid. Meie meetodi puhul on võimalik saada andmeid nii puude kui ka metsa kohta.”

Samas on selle tehnoloogia puhul veel arenguruumi. Uuringu käigus oli kiiruseks 100-200 rakku sekundis, aga kiirus on võimalik tõsta läbivoolu tsütomeetrias tavalise kiiruseni – ligi 10 000 rakku sekundis. Kiirust lisab tehnoloogia optimeerimine.

Hetkel on uuele meetodile väljastatud patent, raviasutustes võib see kasutusele jõuda viie kuni kümne aasta pärast.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2008, 14:31
Otsi:

Ava täpsem otsing