Tutvustades hiljuti Osakas Balti äri- ja
investeerimisseminaril Eesti majanduspoliitikat ja investeerimismaastikku, tabas
mind äratundmine, et maailma suuruselt teise majandusega riigis meid tegelikult
ei tunta.
Eestit peetakse heal juhul üheks probleemseks Ida-Euroopa riigiks, Baltimaad aetakse segi Balkaniga, meid kuulatakse pigem huvi pärast Vene turu vastu. Ometi on võimalusi Eesti-Jaapani ärisuheteks lõputult, kirjutab tänases Äripäevas majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja
Raul Allikivi.
EASi ja tema Läti sõsarorganisatsiooni LIAA korraldatud äriseminar kujunes seega ligi 70 jaapanlase jaoks mõnes mõttes silmade avajaks - infoühiskonna areng on ju meil kohati Jaapanist paremgi, lisaks ettevõtjasõbralik majanduskeskkond.
Jaapan investeerib Euroopasse kolossaalseid summasid. ELi tuli 2006. aastal 156,2 mld krooni, USAsse investeeriti vaid 97,8 mld krooni. Lõviosa investeeringuist tuli autotööstusest ning läks Ungarisse, Tšehhi ja Poola, lõigates kasu odavast ja heast tööjõust ning lähedusest lääne turgudele. Eestist me Jaapani päritolu investeeringuid ei leia, kohal on siinset turgu teenindavad müügikeskused.
Miks peaks Jaapani ettevõtja üldse Maarjamaa poole vaatama? Oleme Soomega Jaapanile lähimad Euroopa riigid, lennuaeg Tokyo ja Tallinna vahel oleks 10 tundi. Esmased eeldused tšarter- või liinilendudeks on seega olemas. Pea kõik suuremad Jaapani autohiiud on ehitamas oma Venemaa turgu teenindavaid tehaseid Peterburi lähistele - Eesti idapiiri külje alla.
Vaadates Ungaris, Tšehhis ja Poolas toimunut, on selge, et peagi üritavad tehaste lähedusse sisse seada autotööstust teenindavad firmad, tööd saavad juurde logistikud, kes Hiinas asuvaist tehastest autoosi Piiteri lähistele toimetaks.
Jaapani ettevõtete huvi kasvab ka meie piirkonda investeerimisse. Oluline on mõista, kas meie ettevõtted suudavad tekkivale autotööstuskeskusele pakkuda teeneid-tooteid, kvaliteeti, kõrget varustuskindlust.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.