2005. aastal oli Hansapangas 59 000 investeerimistoote omanikku, 2006. aastal kasvas nende arv kolmandiku võrra ja 2007. aastal veel kolmandiku võrra. "See näitab investeerimise laiapõhjaliseks minekut," ütles Lukas eile Hansapanga pressilõunal.
Üks võimalus investeerida on teha endale pensioni kolmas sammas. Lukase sõnul hakkab see turg varsti stabiliseeruma, kuid kasvuperspektiivi veel on. "Alates 10 000kroonise sissetulekuga inimesed hakkavad säästmisele mõtlema," selgitas ta.
Samas ei ole kolmandasse sambasse tehtav keskmine kuumakse kasvanud, see on jäänud umbes 600 kroonile. "Suurem pilt teeb murelikuks, sest inimeste hulk kahes sambas on erinev. Riik on disaininud nii, et kolmas sammas peaks olema vähemalt sama suur kui teine samas. Pangad peaksid mõtlema, et inimesed on küll alustanud säästmist, kuid kas need summad, mis kogutakse, vastavad ikka seatud eemärkidele," muretses Lukas.
"Viimastel aastatel, kui tähtajaliste hoiuste intressid olid madalad, on väga kiiresti ja ootamatult populaarseks muutunud investeerimishoius. Eriti vanemate inimeste hulgas. Paljude jaoks on see esimene investeerimistoode," sõnas ta. Investeerimishoiuste arv kasvas Hansapangas 2006. aastal 14 000 hoiuselt 2007. aastaks 42 000 hoiusele.
Lukase sõnul näitab kasvanud fondide osakaal koguinvesteeringutes klientide eelistuste muutumist. "Regionaalsete fondide osakaal on vähenenud. Ka on inimesed hakanud pikaajaliselt mõtlema, sest lühiajalised lepingud ei ole kasulikud," tõi Lukas välja olulisemad muutused säästukäitumises.
Hansapanga privaatpanganduse osakonna juhataja Kristel Meose sõnul on Eesti privaatpanganduse kliendid nooremad ja riskialtimad kui globaalsed personaalpanganduse kliendid.
Meose sõnul on Hansapanga privaatpanganduse klientidest 50% alla 45 aasta vanad ehk 10-15 aastat nooremad, kui on privaatpanganduse kliendi rahvusvaheline võrdkuju. "Alla 45aastastele kuulub 30% varadest, vanematele 70% varadest. Veerand on naised, nende osakaal on kasvanud," iseloomustas ta oma kliente. Enamik Hansapanga privaatpanganduse kliente elab Tallinnas.
"Meie klientidel on aktsiaid rohkem kui globaalsel kliendil, sest nad on nooremad, valmis riske võtma ja majanduskeskkond on soosiv. Samas on võlainstrumentide osakaal väiksem," võrdles ta Eesti rikkaid maailma jõukatega.
Et Hansapanga privaatpanganduse kliendiks saada, peab inimesel olema üks miljon krooni finantsvara või 45 000kroonine igakuine sissetulek. Selliseid kliente on Hansapangal 4500 ja nende varade maht on 10 miljardit krooni.
Hansapangal on ka 600 personaalse varahalduse klienti, kelle investeeritav finantsvara on üle 5 miljoni krooni. Nende varade maht on 18 miljardit krooni.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.