Ida-Euroopa alampalk rühib teistele järele

Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on seadusega kehtestatud alampalk 20 riigis. Neist rohkem kui pooltes tõusis uuest aastast alampalk.

Pärast seda, kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa möödunud suvel ja sügisel alampalga piiri tõstsid, tegi seda aasta lõpus ka enamik Kesk- ja Ida-Euroopa riike.

Lääne-Euroopa riikides on madalaim tunnitasu praegu üle 8 euro. Võrreldes möödunud aasta jaanuariga tõusis see näiteks Prantsusmaal 2 protsenti ja Iirimaal üle 4 protsendi. Luksemburgis, kus on euroliidu kõrgeim seadusega määratud alampalk, möödunud aastal alampalk ei tõusnud, kuid järgmist tõusu plaanitakse selle aasta märtsis. Lõuna-Euroopas on madalaimad lubatud tunnitasud 2,55-3,80 eurot. Hispaanias, Portugalis ja Kreekas tõusis alampalk aastaga üle 5 protsendi, Maltal tubli 2 protsenti.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on alampalgad Euroopa Liidu madalaimad. Siiski tõuseb alampalk aeglaselt, aga kindlalt ka neis riikides. Poolas, Bulgaarias ja Rumeenias, aga ka Balti riikides tõusis alampalk 20-33 protsenti.

"Alampalga reaalväärtus on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides oluliselt tõusnud. See annab tunnistust piirkonna majanduslikust tõusust," märkis Hanc Böckleri sihtasutuse majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi alampalgaekspert Torsten Schulten. "Lai levik ja reeglipärane tõus näitavad ühtlasi seda, et alampalk on enamikus riikides käsitletav kui edumudel."

Autor: ÄP