Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Playboy kui õppevahend
Kuid nende järel ei lahku klassist aga mitte prilliraame näriv ning suurt virna pabereid rinnal kandev õpetaja, vaid hoopis ärimehest kirjanik Armin Kõomägi.
Käib teine päev aktsioonist "Tagasi kooli!" ning kirjandusõpetaja, kelle tunni logistik Kõomägi oma novelli ning kirjandusest rääkimisega täitis, lahkub tunnist hetkel, mil uus õpetaja haarab kotist Playboy detsembri numbri ning selle õpilastele ulatab. Kõomägi siiski ei ahvatle noori mitte niisama delikaatse materjaliga, vaid ikkagi oma novelliga, mis selles ajakirjas ilmus.
"Minu jaoks on see odav. Aga eks ma olen ka sellelt vanalt planeedilt, kus ilma "Tõe ja õiguseta" hakkama ei saa," räägib kirjandusõpetaja.
Uurin, kas uuem lähenemine ei võiks tuua noori rohkem kirjanduse juurde?
Õpetaja vaatab mulle otsa ning tõmbab käega üle oma naba. "Ei usu, et ainus viis kirjandust teha on kirjeldada seda, mis jääb minu käest allapoole," kinnitab õpetaja.
"Raske on noorte tähelepanu võita, jube raske. Ma ei ole nii kaua ju koolis käinud, et ei mäletanud, kui keeruline see on," mainib esimest korda õpetajaametis keskkooli keskmikele kirjandusest rääkinud logistikaärimehest kirjanikuks pööranud Kõomägi.
Tahvlile on kirjutatud kolm märksõna: õpetab mõtlema, õpetab keelt, tutvustab kultuuri. Küsimuseks on aga, miks on kirjandust vaja.
"Ma usun, et kirjandus on täna ikka out. Uusi lugejaid ei tule juurde, nad pigem kasvavad koos kirjandusega ning liiguvad siis valdkondade vahel. Ma ei usu, et Playboys avaldamine kirjandusele lugejaid palju juurde toob," kinnitab Kõomägi, kes väitis, et Tuglase preemiaga pärjatud novelli klassile ette lugedes oli näha palju igavlevaid nägusid.
"Aga ega kõik ei saagi aktiivsed olla," lisab ta.
"Tagasi kooli!" nädala raames kutsuti Eesti arvamusliidreid esimest korda koolitundi andma 2007. aastal.
Algatuse eesmärgiks seati õppimise ja hariduse tähtsuse rõhutamine hilisemate elukutse- ja karjäärivalikute tegemisel. Eelmisel aastal osales 24 prominentset õpetajat, nende hulgas president Toomas Hendrik Ilves, PR-mees Daniel Vaarik ja zooloog Aleksei Turovski.
"Mõte on iseenesest lihtne. Me tahame meelitada inimesi kooli rääkima endale olulistel teemadel. Tahame, et ettevõtjad ning muud olulised inimesed räägiksid oma kogemustest ja inimesed üldse mõtleksid rohkem meie koolidele," räägib projekti "Noored kooli!" kommunikatsioonijuht Triin Noorkõiv.