Norma ning Tallinna Vesi rabasid tulemustega

"Tulemused on suurepärased. Tööd on tehtud ja vaeva on nähtud ning need peaksid olema head uudised aktsionäridele," oli Norma juhatuse esimehel Peep Siimonil põhjust rahul olla.

Need ettepanekud, mida ettevõte kavatseb kasumiga teha, esitatakse Siimoni sõnul aktsionäride koosolekul (14.05.2008), mis tähendab, et otsustavad aktsionärid. Ka dividendide makse ettepanek, mille nõukogu kinnitab, tuleb aktsionäridele juhatuselt," lisas ta. "Kuna neid asju ei ole seni avaldatud, siis ma ei saa kommenteerida," võttis Siimon teema kokku.

"Norma tulemused valmistasid meeldiva üllatuse, sest käibe osas ületati meie prognoose 13,2 protsenti," tõdes LHV analüütik Henri Adams. "Oodatust suurem müük ning tugevamad marginaalid väljendusid selgelt kasumireal." Aktsiale antud soovitus on LHV-l detsembrist saati "akumuleeri".

Ka Hansabank Marketsi analüütik Risto Hunt kinnitas, et Norma tulemused mitte ei vastanud ootustele, vaid lausa ületasid neid. "Hetkel värskemat aktsiasoovitust andma ei hakka, seega jääb hinnasiht esialgu 6,3 euro (98 krooni) juurde, nagu Norma viimases analüüsis välja tõime," ütles Hunt. Eile tõusis Norma aktsia börsil 3 protsenti, 78 kroonile.

Tooraine- ja materjalikulu osatähtsuse tõus kerkis neljandas kvartalis 60 protsendile brutokasumist, teatas ettevõte majandustulemuste aruandes. Adamsi sõnul mõjutab antud kulu eelkõige marginaale ehk kasumlikkust. "Kui töötlemiseks sisseostetava toorme hind tõuseb, siis jääb firmale kaks varianti. Esiteks, kas leppida väiksema kasumiga ning enda toodet sama hinnaga edasi müüa või teiseks, kanda hinnatõus edasi oma klientidele ja tõsta müüdavate toodete hindasid," selgitas Adams.

Hunt märkis, et tugev müük Venemaale on tingitud turvasüsteemide suuremast nõudlusest. Turvasüsteeme aga ostab Norma sisse, lisab mõne komponendi ning saadab ühtse pakina edasi. "Seega tooraine- ja materjalikulu Normat ennast mõjutada ei tohiks," järeldas Hansabank Marketsi analüütik vastupidiselt LHV omale.

"Seni on olnud nõudlus Venemaal Norma toodangu vastu suur ja on ka jätkuvalt. Loomulikult peab alati arvestama sellega, et välismaised autod tungivad turule. Peab ära ootama, kuidas minema hakkab. Hea uudis on see, et efektiivsemad süsteemid leiavad Venemaal aina rohkem kasutamist, mida näitab ka meie aastane müügikasv," kommenteeris Siimon.

"Enam kui 40 protsendi suuruse osakaalu juures Venemaa turul esineb teatud risk alati, aga Norma kasuks räägib pikaajaline koostöö AvtoVaziga ning samuti põhjalik turu tundmine," ütles Adams suurest naaberriigist tuleneva riski kohta. "Kuna koostöö ja lepingud on sõlmitud siiski pikemat perspektiivi silmas pidades, siis selle poole pealt väga suurt riski ei näe. Samuti läheb Venemaa majandusel väga hästi, mis võiks Normale positiivselt mõjuda."

"Kuna eelmise aasta lõpul müüs AvtoVAZ rekordiliselt palju, usun, et tugev müük mõnda aega veel jätkub," hindas Hunt. Ka Hunt nägi riski, kuna Venemaale müügimaht moodustab siiski pea poole kogumüügist. "Samas aga müüs AvtoVAZ eelmise aasta lõpul rekordiliselt palju, mis näitab, et Vene autode vastu nõudlust veel on. Samuti täiustab AvtoVAZ üha enam masinaid turvasüsteemidega, mis tähendab Normale aga suuremat müüki idanaabritele."

Hetkel saadab Norma lõviosa toodangust Rootsi emafirma Autolivile, ning Venemaale. Suuruselt kolmas ekspordipartner on Saksmaa, kelle osakaal jääb juba alla 5%. "Loomulikult riskide geograafilise hajutamise mõttes näeksime Normal rohkem äripartnereid. Samas ei saa jätta kõrvale fakti, et senine ärimudel on ennast kaua tõestanud," tõdes Adams.

Reaalsema riskina võiks Adamsi hinnangul välja tuua logistilisi riski, sest nagu ajalugu näitab, on aeg-ajalt ikka ette tulnud probleeme kaubavahetuses Eestimaa ning

Venemaa vahel. Kuna pea 99% müügist läheb enamasti Rootsi (Autolivile) ja Venemaale, ei saa ka Hundi hinnangul tururiski hajutamisest eriti rääkida. "Kui üks suur turg peaks ära kukkuma, langeks müük tõenäoliselt pea poole võrra," nägi Hunt vähestel turgudel tegutsemises riskitonti.

"Ega me ju ainult Venemaal ei ole. On ju muudki - Rootsi, Saksamaa ja väiksemad turud," lisas Siimon vastukaaluks analüütikute seisukohtadele.

Tugevaid laienemisplaane ei ole veel välja öeldud.

Plaane tehakse ikka.

Tallinna Vesi keeras ka neljanda kvartali rahakraanid korralikult avali ning lasi ilusatel summadel ettevõttesse voolata.

Lõppenud aasta viimase kolme kuuga teenis veefirma käibeks 270 ja puhaskasumiks 82 miljonit krooni - mõlema puhul tähendas see mulluse sama perioodiga võrreldes 30%list kasvu. Hansabank Marketsi analüütikud ootasid Tallinna Vee neljanda kvartali käibeks 205 ja kasumiks 72 miljonit krooni.

Ettevõtte juhatuse esimees Roch Chéroux jäi tulemustega igati rahule, öeldes, et käivet ja kasumit vedas eelkõige üles ehitustegevuse kasv. See tähendab eelkõige varasemast suuremahulisemat sademetevee torustiku ehitust.

"Eelmise aasta ja eriti just neljanda kvartali tulemused olid tugevad ning oleme jätkuvalt ettevõtte osas positiivselt meelestatud," kommenteeris LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert, kes tõi samas välja, et müügimahtude osas ei olnudki tulemus nii roosiline kui müügi kasv rahalises väljenduses.

"Peamine kasv tuli lõppenud aastal tariifitõusust ning kuna ka käesolevaks aastaks võib oodata 11,7% tariifide tõusu, siis oleme tulemuste osas jätkuvalt optimistlikud," viskas Kert pilgu tulevikku.

Tallinna Vesi investeeris mullu 286 miljonit krooni peamiselt pealinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisesse. Sel aastal kavatsetakse tehtud rekord taas purustada.

Kerti sõnul tuleks nende investeeringute mõttekuse üle arutledes vaadata pisut laiemat pilti - kas sellesuunaline tegevus on linna kui terviku arengu seisukohalt õigustatud.

"Seni ei ole ma näinud põhjust Tallinna Vee investeeringutes oluliselt kahelda," täheldas LHV Balti analüüsiosakonna juht.

Roch Chéroux' sõnul eeldab juba seadus ettevõttelt korralikke investeeringuid.

"Lisaks uute klientide võitmisele on oluline ka seadusest tulenev kohustus arendada Tallinna ühisveevärk ja -kanalisatsioon välja 2011. aasta märtsiks," selgitas ta. Peale selle suunatakse raha ka veekvaliteedi, keskkonnahoiu ja kliendirahulolu suurendamisse.

Kogu 2007. aasta Tallinna Vee käive kosus 18,4% võrra, 821 miljonile kroonile. Puhaskasumit teeniti 12% rohkem, kui aasta varem, ehk 278 miljonit krooni.

Kerti sõnul on vee tarbimine küll nii eraisikute kui ka eriti just ettevõtete poolt majanduse üldise aktiivsusega seotud, kuid kõikumine ei ole siiski sedavõrd tugev, et majanduse jahtumine LHV analüütikuid Tallinna Vee tulemuste pärast muretsema paneks.

"Kuigi tarbimismahud võivad 2008. aastal langeda, ei ole see meie prognooside järgi siiski nii suur, et tõusvad tariifid seda kompenseerida ei jõuaks," selgitas Kert.

Roch Chéroux lisas, et kuigi ettevõtte tulu- ja kulubaas on küll väga stabiilne ning tegevusvaldkond detailselt reguleeritud, mõjutab üldine majanduskeskkond, keskkonnaregulatsioonid, inflatsioon ja tööjõuturul toimuv siiski ka Tallinna Vett pisut.

"Tegelikult osutus ka 2007 üsna keeruliseks, kuid meie head tulemused näitasid, et me oleme sarnasteks väljakutseteks valmis, mistõttu suuri muutusi ettevõtte tulemustes 2008. aastal me ei prognoosi," kinnitas ta.

Aktsia hind tulemustele ei reageerinud ja lõpetas päeva 195,5 kroonil.

Autor: Virge Lahe