Kosmosesond Messenger, mis sel kuul saatis
Maale ülesvõtteid planeedist Merkuur, leidis planeedi pinnalt kummalise
geoloogilise objekti, mis viitab, et Päikesele kõige lähemal asunud planeedil
purskasid kunagi vulkaanid.
Messenger lendas Merkuurist mööda 14. jaanuaril ning pildistas üles suure kraatri, mis osutus suuremaks kui teadlased olid seni arvanud. Objekt on juba saanud teadlastelt hüüdnime Ämblik, teatas Reuters.
Sond lendab Maast kolm korda väiksema diameetriga Merkuurist taas mööda oktoobris ning 2009. aasta septembris. Aastal 2011 jääb sond Merkuuri orbiidile tiirlema terveks aastaks.
Pealiskaudsel hinnangul meenutab Merkuuri kraatritega palistatud kaljune pinnas Kuud. Ka suuruselt on Päikesesüsteemi väikseim planeet vaid pisut Kuust suurem. Uute andmete põhjal väidavad teadlased, et tegelikult on need kaks taevakeha üsna erinevad.
„Me oleme üllatunud, sest see polnud see planeet, mida me eeldasime. See polnudki Kuu,” ütles Carnegie instituudi teadlane Sean Solomon, sondi missiooni jälginud teadlasrühma juht. „Tegu on väga dünaamilise planeediga, kus toimub nii mõndagi.”
Senini on Merkuur olnud üsna vähe uuritud, Maalt takistab planeedi vaatlemist selle lähedus Päikesele.
Varem on Merkuuri sondi abil Maalt uuritud kaks korda. Mariner 10 lendas 1974. aastal Merkuurist mööda kolm korda ning kaardistas umbes 45 protsenti planeedi pinnast. Järgmine vaatluslend 1975. aastal andis teavet umbes kolmandiku kohta planeedi pinnast.
Ämblik oli seekordsete vaatluste kõige huvitavam leid. Kraater on keskelt umbes 40 kilomeetrise läbimõõduga, kuid pole selge, kuidas see võib olla tekkinud.
„Tegu on tõelise müsteeriumiga,” ütles samuti Messengeri-missiooni heaks töötav John Hopkinsi ülikooli rakendusfüüsika labori teadlane Louise Prockter. „Ämblik on Merkuuri suurima kraatri Palavuse nõo keskel, mis on moodustunud rohkem kui 3,8 miljard aastat tagasi toimunud kokkupõrke käigus mingi kosmilise kehaga.”
Nõo läbimõõduks hindavad teadlased uute andmete põhjal umbes 1500 kilomeetrit. Piltidelt on näha, et kraater on moodustunud Merkuuri sisemusest välja voolanud magmast.
Prockteri sõnul oli juba 1974. aastal Merkuuri uurinud Mariner 10 andmetest näha, et Merkuuril võis olla vulkaanilist aktiivust, aga toona ei jõudnud teadlased selles küsimuses ühele meelele. „Nüüd pole meie rühma geoloogide seas mingit kahlust – Merkuuril on olnud vulkaanilist aktiivsust.”
Messenger kogus andmeid ka Merkuuri magnetvälja, planeedi hõreda atmosfääri ning topograafia kohta.
Merkuuri pind on kraatritega täis pikitud, need on tekkinud kokkupõrgetest mitmesuguste kosmiliste kehadega. Samuti leidub planeedil tasandikke ning pikki looklevaid kaljuahelikke. Sondi kogutud andmeil on Merkuuri pinnal nõgusid, mis on kuni 2,7 kilomeetrit sügavad, planeedi kõrgemad tipud ulatuvad 4,8 kilomeetrini.
Vaata videot, milles NASA teadlased demonstreerivad värskeid fotosid Merkuurist.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.