Majandusministeeriumi algatatud eelnõu, mis
aitaks kolmelapselistel peredel kodulaenu tasuda, on jäänud ootama
justiitsministeeriumi heakskiitu.
Vastuväiteid on ka sotsiaal- ja rahandusministeeriumil.
Kodutoetuse seaduse muutmisel hakkaks riik alates kolmanda lapse sünnist hüvitama pere eluasemelaenu põhiosa 1500 krooni. IRLi valimislubadustest välja kasvanud eelnõu ei kooskõlastanud eelmisel nädalal justiitsministeerium.
Rein Langi kommentaar otsuse kohta oli lühike: "Ma ei pea võimalikuks riigi sellisel moel sekkumist finants- ja kinnisvaraturgu."
Eelmise aasta lõpul jätsid eelnõu kooskõlastamata rahandus- ja sotsiaalministeerium. Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei paku eelnõu kõigile peredele võrdseid võimalusi. "Seletuskirja kohaselt moodustavad kolme- ja enamalapselistest peredest umbes 40% need, kes pole suutelised laenu võtma. Järelikult on just need pered kõige halvemas olukorras," ütles Padar. "Planeeritavad muudatused toetaksid peresid, kes ennast ise juba aidata suudavad, ning jätaksid suuremates raskustes pered veelgi halvemasse olukorda."
Ka sotsiaalministeeriumi väitel ei vähenda eelnõu suurperede vaesusriske. Ministeerium leiab, et seadus ei väärtusta juba sündinud lapsi, sest toetust hakataks maksma peredele, kuhu sünnib kolmas laps pärast seaduse jõustumist.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul ei saa toetada juba sündinud kolmanda lapsega peresid, sest kavandatud 50 miljonist kroonist aastas kõigile ei jätku. "Me võtame seda esimese sammuna."
Partsi sõnul on perekonnad, kes laenu võtta ei suuda, laiem sotsiaalne probleem ning neid tuleb toetada teiste vahenditega. "Meil on ka praegu meede, kus KredExi kaudu saab kohalik omavalitsus taotleda sotsiaalkortereid," tõi ta näite.
Ta lisas, et on kõlanud ka väited, nagu soodustaks seadus laenuvõtmist. "Perekond, kes praegu suudab kodu soetada ilma krediidita, ei vajagi riigi toetust. Teisisõnu Paltsu (ettevõtja Tõnis Palts - toim.) perekond seda ei vaja."
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts tahab minna
valitsusse ideega, mis võimaldaks pensionäril saada oma kinnisvara eest igakuist
pensionilisa. Vara pärijal tuleks väljamaksed tagastada või neist loobuda.
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.