Kuidas leida ussiauke

Venemaa Lebedevi füüsikainstituudi teadlane Aleksandr Šatski arvab, et lahenduseks on vaadata, kuidas vastav objekt valgust painutab.

Termini „ussiauk” (wormhole) lõi 1957. aastal Ameerika füüsikateoreetik John Wheeler, kuid idee ise on vanem ning sai alguse Einsteini üldrelatiivsusteooria interpreteerimisest. Arvatakse, et niikaua, kui ussiauk püsib avatuna, on selle läbi võimalik silmapilkselt teise universumi otsa liikuda. Ussiaukude olemasolu pole aga siiani tõestatud.

Ühtegi ussiauku ei ole keegi seni veel teadlikult vaadelnud, kuid Šatski arvates võib see nii olla seetõttu, et ussiaugud on maskeerunud mustadeks aukudeks. Šatski pakub välja ka viisi, kuidas neil vahet teha. Tema idee põhineb seisukohal, et on olemas nö fantoomaine, mis aitab ussiaukudel avatuna püsida. Fantoomainel on negatiivne energia ja negatiivne mass.

Šatski arvutuste kohaselt saab fantoomaine esinemist kindlaks määrata viisi järgi, kuidas valgus sellest möödudes paindub. Gravitatsiooniväli on kõigil positiivse massiga kehadel. Mida suurem on keha mass, seda enam sunnib tema tekitatud gravitatsiooniväli valgust painduma. Nähtust nimetatakse gravitatsiooniläätseks, sest gravitatsioon muudab valguskiire teekonda sarnaselt hiiglasliku kumerläätsega.

Fantoomaine negatiivsel massil on aga vastupidine efekt. Valgus paindub nii, nagu ta läbiks nõgusläätse. Kui läbi ussiaugu vaadata teise universumi tähte, siis peaks selle valgus hajuma ja moodustama rõnga. Täpselt ussiaugu taga asuv täht peaks aga selle rõnga sees asuma. Šatski arvates võiks tema idee kontrollimine tulla kaalumisele uute kosmoseprogrammide kavandamisel.

Teised teadlased rõhutavad siiski, et Šatski ideed põhinevad mitmel kontrollimata paikapidavusega eeldusel. „Huvitav on mõelda, milline ussiaugu signatuur välja näeb, kuid tegemist on pigem teoreetilise probleemiga, mille tegelik vaatlemine ei ole nii lihtne,” ütles Lawrence Krauss Clevelandi ülikoolist. „Kui ei ole teada, mis asi fantoomaine on ja kuidas ta valgusega suhtestub, siis ei saa esitada mingeid tõsiseltvõetavaid argumente.”

„Lisaks on selline ülesanne tänastele teleskoopidele selgelt üle jõu käiv,” ütles Chicago ülikooli astronoom Daniel Holz. „Aga ma ei heidaks seda ideed kohe kõrvale. Paari õlle järel oleks selle üle päris huvitav diskuteerida.”

Loe ka Novaatori artiklit "Kuidas ehitada ajamasinat?".