Keskkonnaministeeriumi hinnangul huvituvad
viinapudeli tagatisrahast pigem tarbijad kui pakendikogujad kui tootjad
ning maaletoojad, kuna erikujulist taarat on keeruline hallata.
Ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul vastab praegune tagatisraha süsteem nii toodete kui pakendite ulatuselt Põhjamaades ja Saksamaal kehtestatule. "See tähendab, et Euroopa Liidus ei ole teada riiki, kus kehtiks laiem kohustuslik tagatisraha, kui see Eestis praegu on," ütles Eek.
Tagatisraha süsteem eeldab standardse kujuga pakendit. Kange alkohol villitakse sageli erikujulisse taarasse ja seda ei suuda pudeliautomaadid täiendavate kulutusteta vastu võtta ega loendada.
Tagatisraha kehtestamisest peavad olema huvitatud tootjad või maaletoojad, sest neil lasub pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustus, selgitas Eek. Tagatisraha on vaid üks võimalus pakendeid turult kokku koguda, samas tagab see suure tagastusprotsendi.
"Pigem on seni huvi olnud tarbijatepoolne, kuna kange alkoholi pakendi lisamine kohustusliku tagatisraha hulka võib kaasa tuua hulga probleeme," ütles Eek.
Samas maksab kange alkoholi pudel tootjale ligikaudu 40-50 senti. "Seega on hinnaerinevus piisav, et eeldada tootjate huvi tagatisraha süsteemiga liitumise vastu," kommenteeris Eek.
Praegu saab tarbija taarapunkti viidud viinapudeli eest vaid 10-20 senti.
Seotud lood
Tallinna linnavalitsuse andmetel pole
taaskasutusorganisatsioonid kohalikult omavalitsuselt avalike
pakendikonteinerite paigaldamise eest raha nõudnud.
Liviko juht Janek Kalvi ütles, et suur
viinatootja pole plaanitava klaastaara tagatisraha vastu, tagatisraha
kehtestamist toetavad ilmselt ka kõik teised kange alkoholi tootjad.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.