Kõikvõimalikud toidulisandid on müüv kaup.
Rohkem energiat, siledam nahk, parem immuunsüsteem ning tugevamad liigesed on
see, mille pärast neid lisandeid tarvitatakse
Glükoosamiin, Omega-3 rasvhapped, seleen, ženšenn, tsink, molübdeen, probiootikumid ning muidugi ka vanad head multivitamiinid näivad enda alla võtvat suurema osa apteegiriiulite pinnast.
Kas on aga olemas ka toidulisand, mis muudab inimese käitumise meeldivamaks?
Just selle teada saamiseks hakkas Oxfordi ülikooli neuroloog John Stein katsetama Suurbritannia kinnipidamisasutuste vabatahtlike vangidega. On olemas arvestatav kogus tõendeid väitmaks, et õige toitumine võib käitumist parandada. Samuti on olemas teoreetiline baas, mille kohaselt mõjutab teatud toitainete puudus inimese aju tööd ja seeläbi ka käitumist, kirjutas The Economist.
Stein usub, et närviraku membraani ja signaalmolekulide vahelise korraliku töö tagab õiges koguses vajalike mineraalainete, rasvhapete ja vitamiinide olemasolu. Idee kontrollimiseks kasutab ta tuhandet vangi, kellest pooltele antakse toidulisandeid, pooled saavad aga platseebot. Ei vangid ega testijad ei tea enne testi lõppu, kes mida sai.
Sarnast katset on väiksemas mahus juba varem tehtud. Briti heategevusorganisatsiooni National Justice rahastatud uurimus avaldati 2002. aastal ajakirjas British Journal of Psychiatry. 231 vabatahtlikule vangile anti päevas vajaminev kogus vitamiine, rasvhappeid ja mineraalaineid või platseebot. Katse kestis üheksa kuud, mille jooksul pandi hoolikalt kirja kõik vangide poolt toime pandud väärteod.
Toidulisandeid saanud vangid panid selle aja jooksul toime 26,3 protsendi võrra vähem väärtegusid kui need vangid, kellele anti platseebot. Vägivaldsete korrarikkumiste arv oli toidulisandeid saanud vangidel koguni 37 protsendi võrra väiksem.
Kaks aastat hiljem Hollandis läbiviidud uuring jõudis sarnastele järeldustele – distsipliinirikkumiste arv vähenes kuni poole võrra. Seega osutusid toidulisandid väga kuluefektiivseks. Nende lisamine aitab parandada vangidele antava toidu kvaliteeti ning raha kokku hoida.
Steini uuring erineb eelkäijate omast selle poolest, et ta üritab täpsemalt teada saada, kuidas toidulisandid vägivalla vähendamisel töötavad. Vangidelt võetakse vereproovid, milles leiduvate toitainete sisaldust võrreldakse vangide impulsiivsuse ning südame löögisageduse varieeruvusega. Südame löögisageduse varieeruvus on väga hea mõõdik, mis näitab, kuivõrd suudab inimene oma närvisüsteemi kontrollida. Mida väiksem kontroll, seda antisotsiaalsem on käitumine.
Ilmselt ei arva keegi, et menüü on ainus inimese käitumist mõjutav tegur, kuid järjest selgemaks on saamas tõsiasi, et halb toitumine võib käitumise veelgi hullemaks teha. Toitumisspetsialistid suhtuvad toidulisanditesse sageli üleolevalt ning annavad mõista, et õige toitumise korral pole neid vajagi. Aga õige toitumine on just see, mida väga paljud inimesed ei tee. See võib tulla näiteks teadmiste puudumisest või siis olla ka täiesti teadlik valik, sest rämps maitseb lihtsalt paremini.
Vanglates pakutav söök on läbi aegade olnud halb. Veniv mingisugustest helvestest valmistatud puder iga hommik ja muu vanglalobi on aga viimasel ajal asendatud märksa mitmekesisema menüüga. Sellele vaatamata ei kasuta paljud vangid neile pakutavaid võimalusi ning toituvad endiselt ebatervislikult. Seetõttu leiavad teadlased, et toidulisandid või siis kohustuslik tervislik toitumine aitaksid vanglavägivalda oluliselt leevendada.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.