Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ain Alle teeb kodudele värvilised silmad

Erinevalt Tiffany vitraažist, mis on Soome eeskujul Eestiski moekaks hobiks muutunud, on klassikalise vitraaži tegijaid siinmail endiselt vähe. "Klassikaline stiil nõuab rohkem oskusi ja kogemust," ütleb Alle.

Veel on vaja jõudu ja kannatlikkust, spetsiaalseid tööriistu ja suurt lauda, kuhu klaase laduda ning millesse võib naelu sisse taguda. Klassikalises tehnikas valmivad tööd on Tiffany meetodil tehtud vitraažidest üldjuhul suuremad.

Ain Alle jõudis vitraaživalmistamise juurde õpingute ajal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, kus ta omandas kunstiõpetaja eriala.

"Klaas paistis ilusasti läbi ja oli värviline. Mind see köitis," ütleb Alle toonaseid klaasikunsti tutvustavaid tunde meenutades.

"See oli vist minu jaoks isiklik tõmme," arvab Alle, kes oma kursusekaaslastest ei tea nimetada kedagi, kes peale tema tulevast elukutsevalikut klaasiga sidunud oleks.

"Kohe alguses, kui meile vitraažitegemist näidati, arvasin, et see on lahe ja seda oleks küll tore teha." Siis ei kujutanud mees veel ettegi, et vitraažikunstist saab tema jaoks elukutse.

Alle meenutab hea sõnaga oma õpetajat, klaasikunstnik Valev Seina, kelle juhendamisel ta oma esimesed vitraažid kokku pani ning kelle kaudu avanes tal võimalus vitraaživalmistajana ka tellimustöid tegema hakata.

Mõned aastad kestnud koostöö Valev Seinaga oli Alle jaoks huvitav ja arendav aeg, mis andis palju kogemusi.

Ühe suurema tööna valmisid sel perioodil Karja kiriku uhked vitraažaknad, mille kokkupanijaks oli peamiselt Alle. "Kuigi kunstnik polnud mina, oli see haruldane võimalus kristlike motiividega vitraaže valmistada," meenutab Alle.

"Professionaalsus tuleb ajaga, kuid ainult siis, kui on piisavalt tellimusi," on Alle veendunud. Alle arvab, et ka meistrit teadmata on tavaliselt valmis töö pealt näha, kui selle on valmistanud keegi, kes vastavat koolitust saanud pole.

"Mõni muidugi teeb ka kohe alguses ilusaid asju," ütleb Alle. "Vitraažide loomine on nagu muusikute puhul viisipidamine, mõni oskab seda kohe algusest. Kui aga viisi ei pea, peab palju õppima."

Praegu teeb Alle vitraaže enda loodud kavandite järgi ning tellimusi tuleb rohkemgi, kui teha jõuab. Ta on teinud nii värvilisest klaasist aknapindu kui ka vaheuste vitraaže, samuti eraldi disainesemeiks mõeldud riputatavaid klaaskaunistusi.

"Tänapäeval saab klassikalist vitraaži ka pakettaknasse panna, nii et kolmekihilise klaaspaketi keskmine osa on vitraaž. Teeme seda pidevalt," räägib Alle.

Suurim eratellijale müüdud vitraaž, mis Allele tehtud töödest meenub, koosnes rohkem kui seitsmesajast tükist ning kuigi selle paketti paigaldamine oli suur vaev, läks kõik kokkuvõttes edukalt.

Alle on vitraažide valmistamise juures püsinud nüüdseks rohkem kui seitse aastat ning ei ole ette näha, et ta selle töö mõne teise vastu välja vahetaks. "Vitraaž on nagu maalimine klaasitükkidega ja tulemus on isegi säravam," arvab Alle.

Seitsme aastaga on Alle arendanud endast meistri, kes on vitraažitöö jaoks vajalikud tehnilised nipid käe sisse töötanud.

Samuti on aastatega kogunenud hulga tähelepanekuid, mis teda tellijatega suhtlemisel aitavad.

"Pakun kliendile valimiseks hulga kavandeid, kuid olen hakanud ette aimama, millise ta neist lõpuks valib," räägib Alle.

Üldistusi tehes arvab Alle, et eestlasest tellija eelistab pisut tagasihoidlikumat värvigammat, slaavi hing nõuab aga hoogsamaid ja säravamaid värve ning lüsterklaasist lisandeid. Päris kindel reegel see muidugi pole.

Alle usub, et tellija eelistusi mõjutab ka inimese iseloom ning kas või sotsiaalne aktiivsus.

"Inimene areneb kogu aeg edasi," mõtiskleb Alle, "Kõik mis minu ümber on, see mõjutab ja kujundab mind."

Samamoodi arenevat arvab Alle ka oma loomingu: "Ma võib-olla ise ei märkagi, et midagi on minus muutunud, aga muutus toimub pidevalt ning eks see ole lõppkokkuvõttes ka töödes näha."

Alle arvab, et kõik elukogemused jõuavad lõpuks loomingusse, olgu need saadud kust tahes. "Sa kohandad need oma elupäevade jooksul ära," ütleb Alle, "kas siis vitraažiks või kuidagi teistmoodi."

"Mind huvitavad erinevad asjad, kas või loodus," räägib Alle, keda iseloomustab ka suur muusikahuvi ning huvi filmimise ja filmi monteerimise vastu.

Kui tuleb kevad, võtab Alle puhkuse, sätib kaamerad ja binoklid kaasa ja läheb vaatama, kuidas linnud tulevad. Siis on tema jaoks kõige olulisem olla looduse käekäigus ja liikumises osaline. Kui see aeg läbi saab, läheb ta klaasitööga jälle edasi.

"Olemine, see ongi vist põhiline," võtab Alle oma elufilosoofia paari sõnaga kokku, "Oskus nautida seda, mis ette satub ja kui nautida ei oska, siis vähemalt aktsepteerida seda, mis toimub."

Olulisemaks tema juures on, et ma pole teda kunagi näinud vihasena. Kui midagi ei lähe nii, nagu plaanitud, siis tõenäolisim seletus Ainilt oleks - ju siis nii pidi minema. Väliselt rahulik fatalist. Seda, mis mees ta tegelikult on, mina ei tea.

Vastutulelik, kahtlaselt heatahtlik.