Mis on ikkagi inflatsioon?

Seoses Eestis euro kasutuselevõtu lükkumisega määramatusse, on viimasel ajal räägitud korduvalt Eesti krooni kursi püsivusest, devalveerimisest või ka revalveerimisest. Palju kirjutatakse-räägitakse inflatsioonist ja hindade tõusust.

Avamaks inflatsiooni mõistet, tuleb siiski meenutada mõnd ajaloolist tõsiasja. Täisväärtusliku raha ainesväärtus oli võrdne tema nimiväärtusega, nt vanades idamaades oli seekel raskuse mõõt ja Juuda seekli (hõbemündi) mass oli 14,25 g, Vene aladel kasutatud kuldmünt zlatnik sisaldas vene massimõõduühiku solotniku jagu (4,266 g) kulda, inglaste naelsterling tähendas naela (kaaluühik) täisväärtuslikku, puhast hõbedat jm.

Raha ajalugu on ka valerahade ajalugu, kui lähtuda täiskaalulisest (täisväärtuslikust) mündist ja tema nominaalist; valerahade kasutamine algas alakaalulisusega ning päädib vaid võimule ja usaldusele tugineva arveldusühiku üldise kasutamisega tänapäeval.

Marx määratles, et raha on eriline kaup, üldise ekvivalendi täiuslik vorm. Samuelson aga, kirjeldades raha selle funktsioonide kaudu, andis määratluse: rahaks on iga asi, mis on üldtunnustatud kaupade ja teenuste vastu vahetuses või võlgade tasumisel ning toimib väärtuse akumuleerimise vahendina. Tegelikkuses peavad paika ju mõlemad, kuid üks on pelgalt kirjeldus. Samuelsoni määratlus on teadusliku käsitluse esimene etapp, s.o nähtuse kirjeldamisega, ja järgmise etapini - seletamiseni ja põhjuslike seoste avamiseni - ei jõuta. Marxi määratlus aga annab raha olemuse, päritolu.

Kõige üldisemate raha alajaotustena kohtame eristust nn pärisrahade ja aserahade vahel. Tänapäeval on aga nii palju rahakandjaid (nearmoney), et üldjuhul ei suudetagi monetaarseid kategooriaid piiritleda.

Tavaliselt määratletakse inflatsiooni hinnataseme üldise tõusuna, kuid iga hinnatõus pole veel inflatsioon. Siis lisatakse: "mis viib raha ostujõu langusele". Siis aga vahetavad põhjus ja tagajärg oma kohad.

Seetõttu on õige määratlus pigem selline: inflatsioon on raha(ühiku) ostujõu langusest tulenev hindade üldine tõus.

Kaupade ja teenuste hindade tõusu võib ju tingida hoopis tootmissisendite, hinna kuluelementide kallinemine või ka nõudluse tõus. Inflatsioon märgib vaid rahaühiku väärtussisalduse vähenemisest tingitud hindade üldist kasvu.

Autor: Vello Rekkaro