• OMX Baltic0,78%306,14
  • OMX Riga−0,37%876,66
  • OMX Tallinn0,46%1 906,58
  • OMX Vilnius1,34%1 188,34
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,19%8 748,02
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,71
  • OMX Baltic0,78%306,14
  • OMX Riga−0,37%876,66
  • OMX Tallinn0,46%1 906,58
  • OMX Vilnius1,34%1 188,34
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,19%8 748,02
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,71
  • 04.02.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis on ikkagi inflatsioon?

Seoses Eestis euro kasutuselevõtu lükkumisega määramatusse, on viimasel ajal räägitud korduvalt Eesti krooni kursi püsivusest, devalveerimisest või ka revalveerimisest. Palju kirjutatakse-räägitakse inflatsioonist ja hindade tõusust.
Avamaks inflatsiooni mõistet, tuleb siiski meenutada mõnd ajaloolist tõsiasja. Täisväärtusliku raha ainesväärtus oli võrdne tema nimiväärtusega, nt vanades idamaades oli seekel raskuse mõõt ja Juuda seekli (hõbemündi) mass oli 14,25 g, Vene aladel kasutatud kuldmünt zlatnik sisaldas vene massimõõduühiku solotniku jagu (4,266 g) kulda, inglaste naelsterling tähendas naela (kaaluühik) täisväärtuslikku, puhast hõbedat jm.
Raha ajalugu on ka valerahade ajalugu, kui lähtuda täiskaalulisest (täisväärtuslikust) mündist ja tema nominaalist; valerahade kasutamine algas alakaalulisusega ning päädib vaid võimule ja usaldusele tugineva arveldusühiku üldise kasutamisega tänapäeval.
Marx määratles, et raha on eriline kaup, üldise ekvivalendi täiuslik vorm. Samuelson aga, kirjeldades raha selle funktsioonide kaudu, andis määratluse: rahaks on iga asi, mis on üldtunnustatud kaupade ja teenuste vastu vahetuses või võlgade tasumisel ning toimib väärtuse akumuleerimise vahendina. Tegelikkuses peavad paika ju mõlemad, kuid üks on pelgalt kirjeldus. Samuelsoni määratlus on teadusliku käsitluse esimene etapp, s.o nähtuse kirjeldamisega, ja järgmise etapini - seletamiseni ja põhjuslike seoste avamiseni - ei jõuta. Marxi määratlus aga annab raha olemuse, päritolu.
Kõige üldisemate raha alajaotustena kohtame eristust nn pärisrahade ja aserahade vahel. Tänapäeval on aga nii palju rahakandjaid (nearmoney), et üldjuhul ei suudetagi monetaarseid kategooriaid piiritleda.
Tavaliselt määratletakse inflatsiooni hinnataseme üldise tõusuna, kuid iga hinnatõus pole veel inflatsioon. Siis lisatakse: "mis viib raha ostujõu langusele". Siis aga vahetavad põhjus ja tagajärg oma kohad.
Seetõttu on õige määratlus pigem selline: inflatsioon on raha(ühiku) ostujõu langusest tulenev hindade üldine tõus.
Kaupade ja teenuste hindade tõusu võib ju tingida hoopis tootmissisendite, hinna kuluelementide kallinemine või ka nõudluse tõus. Inflatsioon märgib vaid rahaühiku väärtussisalduse vähenemisest tingitud hindade üldist kasvu.
Autor: Vello Rekkaro

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele