Oleme harjunud, et palkhoonete tegijad pakuvad lisaks põhitoodangule ka aiamööblit, kaevurakiseid, liivakaste jne. Seda, et palkmööblil võiks olla sobiv koht ka linnakorteris või moodsas eramus, rääkimata maakodust või suvilast, ei oska nagu algul arvatagi.
Ühe eelmise kevade Luige laadal nähtud freespalkidest voodi jälgi ajama hakates selgus, et see pole ainuke mööblitükk, mida sellisest materjalist teha kannatab. "Voodid, diivanid, tugitoolid, diivanilauad, seda kõike annab freesitud palkidest meisterdada," ütleb Võrumaal Antslas palkmööbli valmistamisega tegeleva Kalevipuidu juhataja Kalev Allas.
Ning lisab, et näidistena pakutavad mudelid on ainult üks variant võimalustest. "Diivanit saab teha ühe palgi võrra madalama, käetugesid tõsta, seljataguselt mõne palgi ära võtta. Ka pehme seljataguse ja istumiskoha jaoks on mitmeid kombinatsioone."
"Kindlasti võib meie poole pöörduda oma mõtete ja soovidega, olemegi sellele orienteeritud, lattu toodame ainult aiamööblit, sest seal on erisoovide võimalus kõige väiksem," lisab Allas
Palkmööbli puhul on ikka samamoodi nagu palkmajaga, et tehakse valmis, pannakse kokku, puuritakse keermelattide tarbeks augud nurgatappide kohalt, märgistatakse palgid ja laotakse ükshaaval alusele.
Tegu on ümaraks freesitud palkidega, mille läbimõõt on 12 cm ja kokkupanduna läheks ühe mööblieseme kaal liiga suureks, lihtsam on transportida lahtivõetuna, selgitab Allas.
Viimistlusmaterjalidest kasutatakse toonitavaid peitse, mis jätavad puidu toime kenasti läbi kumama.
"Väga tumedaks ei soovita uut palki toonida, sest ajapikku tekib juurde pragusid ja lõhesid, mis tumeda pinna peal heledatena silma riivavad, kui see ei ole just taotluslik ja eesmärk omaette," hoiatab Allas. "Meile endale meeldib kõige rohkem puidu loomulik värv, mida tuleks rõhutada ja kaitsta värvitu peitsiga."
Mööblieseme valmimisaeg sõltub Allase sõnul hooajast. "Kevadel-suvel on ka muid tellimusi palju ja kättesaamise ajaks peaks arvestama umbes 6-8 nädalat, talvel on see aeg tunduvalt lühem," ütleb ta.
Mõeldud on palkidest mööbel esmajoones palkmajja, sauna puhkeruumi, kämpingusse, aga miks mitte mõnda omanäolisse linnakorterisse või maamajja, kus maakivist sein või ahi.
Palkmööbli puhul on tegemist ikkagi naturaalse puiduga, mitte plastmassiga, seetõttu on palkidel praod ja lõhed ning siin sõltub juba inimesest, kas ta peab seda puuduseks või vooruseks.
On inimesi, kes eelistavad võimalikult arhailise ja robustse välimusega töötlust, teistele jälle meeldib korrapärase ja kindla rütmiga freesitud palk - ilu on vaataja silmades.
Fotod: Kalev Allas
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.