Millel põhineb rändlindude hiilgav orienteerumisvõime?

Katse tehti tiigi-roolindudega. Selgub, et neil on hiilgav võime navigeerida – nad suudavad kindlaks määrata nii pikkus- kui laiuskoordinaate.

Eksperiment lükkab ümber varasema arvamuse, et lindude suunataju piirdub vaid võimega mõista, kus on põhi ja kus lõuna. Endiselt ei tea teadlased siiski vastust, kuidas linnud oma asukohta kindlaks teevad.

Vene zooloogiainstituudi Rõbatšis asuva uurimisjaama töötaja Nikita Tšernetsov ütles, et eksperimendi abil õnnestus näidata – oma rännuteedel eri mandrite vahel pikki vahemaid läbivad linnud suudavad korrigeerida oma asukohta ida-lääne suunal. Seega on nad võimeline kindlaks tegema pikkuskraade, kuigi me ei tea veel, mil viisil nad seda teevad.

Laiuskraade on võimalik suhteliselt lihtsalt kindlaks teha, vaadeldes näiteks päikese asukohta keskpäeval või siis kasutades geomagnetilist infot. See võibki olla lindude põhiline infoallikas, ent on ka teisi võimalusi.

Pikkuskraadide kindlaksmääramine on keerukam. Võimalik, et rändlinnud kasutavad selleks tähistaeva abi, kuid eksperimentidega kogutud andmed ei kinnita seda oletust. Samas võib lindudel olla võime tajuda kahte aega: üks tiksub nende kodupaiga vööndi järgi, teine talvekorteri vööndis. Samas võivad linnud kasutada geomagnetilisi võrgustikke, kuid maailmas on piirkondi, kus nende võrgustike ja pikkuskraadide vahel pole kattuvust.

Varem on tehtud katseid noorte lindudega sügisese rände ajal. Ilmnes, et linnud kasutavad rändel väga lihtsat navigatsioonistrateegiat. Samas oli seni väga vähe katseid tehtud täiskasvanud lindudega kevadise rände perioodil.

Artikkel ilmus ajakirja Current Biology 31. jaanuari numbris.