Müüa pole kõige targem

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 4. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müüa pole kõige targem
Pikkani vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kui makromajanduslikust seisukohast aitab massiline aktsiatest loobumine kaasa langusele, siis mida usutavat saaks praegusel perioodil öelda tädi Maalile, mis veenaks teda aktsiaid hoidma, et ära hoida emotsioonide võimukäiku?
Kui me räägime tädi Maalist ning tema söögiraha eest ostetud aktsiatest, siis enne tädi Maali veenmist aktsiate hoidmiseks tuleks kindlaks teha, kas tädi Maali on ennast seganud õigesse afääri: kas investeeringud vastavad tema riskitaluvusele.
Olukorras, kus aktsiaturud liikusid praktiliselt viis aastat järjest üksnes kõrgemate tasemete suunas ning kus aktsiahindade kõikumise ulatus jõudis enneolematult madalatele tasemetele, on paljudel investoritel tekkinud aktsiaturgudega seoses ebaratsionaalsed ootused - oodatakse väga kõrget tulu võimaluseta kaotada (paralleelid kohaliku kinnisvaraturuga on ilmselged).
Kuni turul leidub osapooli, kes ei tunneta kogu mängu, millesse nad ennast seganud on, ei saa kuidagi hoida ära emotsioonide mõjulepääsemist. Emotsioonid jäävad finantsturgude osaliseks alatiseks. See ei ole üksnes sisutu hüüdlause, et finantsturgudel on kaks vedavat jõudu, hirm ja ahnus. Mõlemad on ülimalt inimlikud tunded ja nende vastu võidelda väga keeruline.
Hansabank Markets soovitas aasta algul üsna paljusid Eesti aktsiaid osta.
Eesti aktsiaturg koos teiste Balti turgudega on viimastel kuudel pälvinud meie tähelepanu, oleme osa fondide rahast paigutanud koduturule.
Kas ei oleks mõttekam hoopis osta juurde, mitte müüa? Kui vähegi võimalik, siis investeerin praegu just aktsiatesse. Kes ei riski, see šampust ei joo.
Oleme fondidesse aktsiaid viimasel ajal vaikselt juurde ostnud. Kuigi küsimusest kumab kiire kasumi ootus, on meie otsus pigem kaugemasse tulevikku suunatud. Lühiajalisele ja ulatuslikule aktsiaturgude taastumisele me väga suuri panuseid ei teeks, ennekõike valitseva närvilise olukorra tõttu, kus igast uudisest püütakse välja lugeda kogu maailma tõde ning väga kiiresti ja ulatuslikult uuele tarkusele reageerida.
Kui läinud 3-5 aastal oli kuum teema Balkan ja Venemaa, siis kuhu peaks vaatama keskmise riskilävega väikeinvestor järgneva 3-5 aasta perspektiivis?
Usun, et Balkan ja Venemaa ei ole end täielikult ammendanud. Järgmiste aastate hitikandidaate tasuks otsida endise NLi vaesemate vabariikide hulgast. Mõned julgemad majad mängivad viimasel ajal lugusid nimega Aafrika ja Lähis-Ida.
USAs olla asjatundmatute investorite osakaal ca 99%. Kui suureks võib seda hinnata Eestis?
Kardan, et tegemist on globaalse nähtusega, kus investeerimisotsuseid langetavad investorid ei tunne otsuste kõiki tahke. Seda ka Eestis.
Autor: ÄP
Hetkel kuum