• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,1%6 062,61
  • DOW 30−0,3%44 460,61
  • Nasdaq 0,18%19 678,47
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,01
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,1%6 062,61
  • DOW 30−0,3%44 460,61
  • Nasdaq 0,18%19 678,47
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,01
  • 05.02.08, 09:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laser paneb kõik metallid kullana hiilgama

Kõik pole kuld, mis hiilgab. Samamoodi võib särada alumiinium või volfram.
Tegelikult iga metall, mille Rochesteri ülikooli optikaprofessor Chunlei Guo ette võtab, kirjutas New York Times. Guo kasutab metallide värvimiseks femtosekundi pikkusi laserimpulsse. Femtosekund on ajaühik, mis saadakse sekundi jagamisel miljoni miljardiga ehk kvadriljoniga. Seega - femtosekund on sekundist sama palju kordi lühem kui sekund ise on lühem 32 miljonist aastast.
Ülilühike impulss muudab seda, kuidas metall valgust absorbeerib ja peegeldab. Sõrmega puudutades ei taju metalli pinnal mingit muutust. Töötluse tulemusena näeb tavaline alumiinium välja nagu kuld.
Guo ise on tagasihoidlikum: „Ma ei saa öelda, et see on kuld. See näeb üsna sedamoodi välja.”
Koos postdoktorant Anatoliy Y. Vorobyeviga avaldasid nad oma eksperimentide kirjeldused ajakirjas Applied Physics Letters võrguväljaandes.
Aasta tagasi teatasid nad, et suudavad muuta kulla ja teised metallid mustaks. Mustemaks kui tavaline must, sest laseriga saavutatud must neelas peaaegu kogu pinnale sattunud valguse.
Laserimpulsid sulatavad ja aurutavad pinna lähedal asuvaid metalliaatomeid, mis seejärel jagunevad üliväikesteks struktuurideks – aukudeks, sfäärideks ja kepikesteks, mille suuruseks on miljondik meetrit.
Muutes impulsside pikkust, tugevust ja arvu on võimalik saadavat värvust muuta. Näiteks on võimalik panna metalli pind osasid värve neelama, seega neid värve pole näha. Need spektriosad, mis ei neeldu, peegelduvad tagasi luueski mulje, et alumiinium on kuld või volfram tumesinine.
Mõnikord tekivad laseri toimel metalli pinnale kindlad struktuurid, mis panevad valguse metalli pinnal vikerkaarena särama.
Rakendusi on sellele tehnoloogiale terve rida. Alates peegelduvast filtrist kuni võimalusele kanda näiteks kodus külmkapi uksele perekonnapilt. Samuti saab anda ilma värvi vajamata autodele või jalgratastele uue soovitud värvuse. Sel moel saavutatud värv on hästi tugev – see ei saa ju tavalise värvi moel maha kooruda.
Siiani ei ole võimalik saavutada veel kõiki toone, kuid Guo sõnul on aja küsimus, mil katsetuse-eksituse meetodil õnnestub siingi lahendus leida.
Kui ta teatas võimalusest muuta kuld mustaks, hakkasid tulema kõned kullasseppadelt, kes olid huvitatud ehetest, millele saaks anda soovitud värvi. Nii ongi ta pakkunud välja idee sinisest abielusõrmusest, mis võiks ideaalselt sobida sinisilmse pruudi silmadega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele