Hullem möödas, jalad põhjas

Eelmisel nädalal sai Eesti korraga mitu head uudist, mis ütlevad, et hullemad ajad majanduses on möödas. Äripäev on sama meelt - jalad on tugevalt põhjas, siit pole muud kui hakata taas ülespoole ronima.

Esmalt teatas JPMorgan Chase & Co, et meie majanduse väljavaated on üle pika aja taas rõõmsamad - languse ohtu pole, kasv jääb Baltimaades 5-8% vahele. Hansabank Marketsi prognoos on samuti optimistlik: analüütik Maris Lauri sõnul on suurem paanika juba möödas, aasta teises pooles hakkame kosuma. Lauri ennustas näiteks mullused arengud ette 2006. aasta lõpus.

Skandinaavia pangad, kelle omanduses on meie suurimad laenuandjad, pole kannatanud globaalse laenuturu kokkukuivamise tõttu - laenukraanid püsivad lahti ja ka intressid esiotsa paigal. Välisinvestoritele on saanud selgeks, et nende investeeringud Eestis on kasumlikud, seega välisraha siit minema ei kipu.

Eesti majanduskasv jäi mullu 7% kanti. Eksport kasvas rasketest aegadest hoolimata 21%. See on eriti hea uudis - Eesti ettevõtted on endiselt konkurentsivõimelised ning suudavad pakkuda tooteid ja teenuseid, mis lähevad välisturgudel kaubaks. Suur osa ekspordist läheb Euroopasse ja euro on tugev.

52% tööstusettevõtteist investeeris mullu tootmise parendamisse. Tänavu kavatseb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul mullusest suuremaid investeeringuid teha 31%. Rahapuudust Lumani sõnul ettevõtteil pole, ei jätku aga häid töötajaid.

Hinnatõusud on kahandanud tarbimist sedavõrd, et Lauri kutsus koguni tarbijaid protesteerima kõrgete hindade vastu. Kui kaup seisma jääb, tasub ettevõtjail ja kaupmeestel hinda õgvendada enne, kui endal probleemid tekivad. Ka surve palgatõusuks on pisut järele andnud.

Gasellikonverentsil kurtsid paljud väikeettevõtjad, et käes on aeg, mis proovib nende rasvakihi paksust. Teadlased ennustavad enamikule edu jätkumist. Sõklaid muidugi terade hulgas on, rasked ajad sõeluvad need välja.

Ehitajail ja kinnisvaraarendajail ei lähe hästi. Puidutööstusel samuti, lisaks Kreenholm. Samas võib koondamistest kehvemas seisus ettevõtetes saada osaline lahendus edukamate tööjõumurele.

Suurimaks küsimärgiks jääb tänavu riigieelarve. Jaanuari maksud laekusid kavandatult. Ent analüütikud näevad maksutulude laekumises suurematki kukkumist, kui on planeeritud ülejääk.

Kui me meile antud hingetõmbeaega arukalt kasutame, väljume raskustest tugevamana, kui enne olimegi, nagu Vene kriisistki. Ka majandusteadlane Andres Arrak ütles eilses lehes: kui majanduse jahtumist poleks tulnud, oleks see tulnud kiiremas korras esile kutsuda.

Autor: ÄP