Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Orangetime ei saanud kirvega kurele pihta

    "Alustasime liiga hilja, ikkagi esimene kord," tunnistab messi korraldaja OÜ Orangetime Expo juhataja Hardi Kinnas. Samas peab ta olukorras teiseks süüdlaseks jahtuvat majandust.
    Siiski näeb ta oma messi eelisena, võrreldes Eesti Näituste messiga Eesti Ehitab, orienteerumist väikefirmadele ja lihtinimesest tarbijale. Liiatigi - kõik ju Piritale ei mahu, seega saab kohe tulla parema logistika ja korraldusega Saku Suurhalli Tallinna Ehitusmessile, kiidab ta.
    "Turg loksub paika ja võidab mess, kes mõtleb turunduslikult. Meie mess on turunduslikult paremini läbi mõeldud," usub Kinnas Tallinna Ehitusmessi helgesse tulevikku.
    Eesti Näituste traagikaks peab ta nende territooriumi minemist kinnisvaraarenduste alla. Samas pole uue messikeskuse rajamine veel otstarbekas, sestap ongi lisahallide toomine Saku Suurhalli juurde parim lahendus. "Eesti Näituste suhtumine meid eriti ei puuduta. Nad puutuvad ju esimest korda kokku konkurentsiga," osutab Kinnas konkurendi ebasõbralikkusele.
    "Pahatahtlik on teha sarnane mess veidi pärast meie oma. Selle taga peab olema suursponsor!" kahtlustab Eesti Näituste ASi nõunik Siimu Loogma Orangetime'i tegevuses ülevõtmiskatset.
    Mehe kinnitusel oli tal juba varem Kinnasega juttu, kas tasub pahatahtlikult konkureerides teha sarnane suurmess peaaegu samal ajal. "Nemad alustasid alles siis, kui meil oli juba 60% eksponente olemas," lisab Loogma.
    Loogma tõdeb, et nüüd pärast ehitusmessi tühistamist on Orangetime'il oma ettevõtmisi hulga raskem välja reklaamida. Liiatigi kui tuntud ehitusfirmad on messiga Eesti Ehitab ennast ammu sidunud, siis Tallinna Ehitusmessile jääksid ikkagi vaid väiksed tegijad. Ärajäänud messi valguses on uusi kliente veelgi raskem saada. "Arvan, et ehitusfirmadele jäi see meelde," nendib Loogma rahulolevalt.
    Peale hilise alustamise näeb Siimu Loogma ebaõnnestumise põhjusi nii jahtuvas ehitusturus kui ka läbimõtlematuses: "Üsna mütsiga löömise idee: et lööme pildi vähemalt parajalt segamini."
    Aprillis Pirital toimuvale ehitusmessile aga laekub Loogma kinnitusel eksponente järjest. OÜ Eesti-Expo juhatuse liige Risto Meigas Orangetime'i ebaõnnestumises ehitusturu jahtumise põhjuseid ei näe, läheb ju Eesti Expol tema veendumusel järjest paremini. Pigem on messiturg lihtsalt täis. "Mina ehitusturumessile tuleku auku küll ei näe. Kui nad on targemad, siis palun, proovigu," suhtub ta skeptiliselt Kinnase messisuutlikkusse.
    "Eesti-suurusele alale piisab ühest suurest ehitusmessist üle kahe aasta, nagu Soomeski. Seega on eriti tobe teha kaks messi ühel aastal," arvab ASi Lokman juhataja Indrek Sauga lonkavast messikorraldusest. Lootmata Pirital kvaliteedi paranemist, kahetseb ta Tallinna Ehitusmessi ärajäämist.
    ASi Puukeskus müügijuht Margus Reinmann peab Pirita messil käimist vaid harjumuseks. "Kaks messi on liiast. Kui üks neist hääbub, siis pigem Eesti Näituste oma," lisab ta.
    "Messikeskuseta ei jää Pirita ala veel lähema kolme-nelja aasta jooksul kindlasti," välistab Loogma Eesti Näituste lahkumise.
    Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor
    Meile tuli ärajätmine üllatusena. Eks Orangetime hindas olukorda ja oma võimeid üle.
    Ma ei usu, et siin oleks süüdi langev ehitusturg - see hakkab ju varsti hoopis tõusma. Pigem on Eesti kahe suure ehitusmessi jaoks liiga väike ning messikorraldajad kartsid, et ei saa kliente kokku. Pealegi sattusid ju kaks suurt ehitusmessi õnnetult ühe aja peale.
    Konkurents parandab iga toodet. Samas, kas on mõistlik teha kaks messi ühel aastal? Logistilised võimalused Saku Suurhalli juures on igatahes hulga paremad.
    Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
    Hindan, et Eestis oleks õige teha üks suur ehitusmess üle kahe aasta. Nii on firmade jaoks ajaline distants piisav, et tutvustada uusi tooteid ja taluda kalleid osalemiskulusid.
    Loomulikult oleks väga hea, kui oleks konkurents, muidu lähevad hinnad kalliks! Kuid Eesti mastaabis pole majanduslikult mõistlik käivitada mitut suurt ehitusmessi.
    Lahendusena peaks tegema üle kahe aasta põhjalikult läbi mõeldud ehitusmessi. Siin tuleb lahendada logistika ja näitusepindade küsimus.
    Eesti Näituste puhul on probleemiks just logistika. Eelmiselgi aastal ei saanud liiklus probleemideta hakkama. Siiski, messibuss toimis hästi. Eesti Näituste puhul oleks hea teada, mis edaspidi saab, millised on kinnisvaraarendajate plaanid.
    Siiani on Eesti Näitused messikorralduse paremini läbi mõelnud, aga Saku Suurhalli juures on jällegi paremad logistilised eeldused. Vaid Paldiski maantee ristmik on suur probleem. Samas, ega Saku Suurhallgi ole ikka tõeliselt messide jaoks mõeldud.
    Orangetime'ile võis saatuslikuks saada ka jahtuv ehitusturg.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.