Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    President jättis ettevõtjad vaeslapse rolli

    President annab vabariigi aastapäeva puhul riikliku teenetemärgi 268 inimesele, kellest kuus saavad kõrge autasu ettevõtluse edendamise eest. Nendeks on Joakim Helenius, Tiina Mõis, Ants Randmaa, Erich Rannu ja Ants Sild, kes kõik said Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
    Kaks aastat tagasi Valgetähe III klassi teenetemärgi saanud ettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles tänavust nimekirja kommenteerides, et tal on äärmiselt kahju, et nii vähe ärimehi on ordenisaajate nimekirjas.
    "Aktiivsete inimeste tegevusest tõusnud tulu nii riigile kui ka selle elanikele ju aina suureneb. Tuleks rohkem tunnustada inimesi, kes riske võtavad ning majandust turgutavad," rääkis Sõõrumaa.
    Varasematel aastatel kahe Valgetähe teenetemärgiga austatud Standardi omanik ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Enn Veskimägi sõnas, et vähene ettevõtjate arv ordenisaajate nimekirjas võib tuleneda sellest, et ei mõisteta ärimeeste ääretult suurt rolli Eesti riigi ehitamisel.
    "Praegu on populaarne töötada avalikus sektoris kindla palgaga ning mitte riske võtta. Ei saada aga aru, et aktiivsed ärimehed, kes võtavad riske, on need, kes riiki ehitavad. Kahetsusväärne on, et meist nii vähe lugu peetakse ning ainult siis meie poole vaadatakse, kui on pankrot või börsil halvasti läheb," kritiseeris Veskimägi. Ta lisas, et näiteks Eesti Tööandjate Keskliidult ei ole kordagi küsitud, kas neil oleks kedagi esitada ordenile.
    Veskimägi lisas veel, et kui vaadata arve, siis teeb kogu ordenite hulgast 6 ettevõtjat 2%. "Huvitav, kas Eesti ettevõtjaid hinnataksegi vaid 2% vääriliselt?" küsis Veskimägi.
    Tiina Mõisa sõnade kohaselt võib ettevõtjate vähesus olla põhjustatud ettevõtjate edust. "Äriinimestel on olnud head aastad, terve nimekiri kinnisvaraärimehi tuleks muidu sinna nimekirja lisada," ütles Mõis.
    Sarnasel seisukohal oli ka Joakim Helenius. "Ratsionaalne põhjendus on ehk selles, et ärimehed saavad tuntuse ja tasu sellest, et teenivad palju raha. Samas kultuuriatašeed ja riigitöötajad, kes töötavad ikkagi väikeste palkade eest, saavad sellega paljuoodatud tänu ja tunnustuse," lisas ta. Heleniusele endale tuli riiklik tunnustus üllatusena. "Esimest korda kuulen, et mulle on orden antud. Äärmiselt hea uudis," naeris Helenius eile ning lootis, et orden on talle antud sellepärast, et inimesed on leidnud, et on üks mees, kes on teinud head tööd, saavutanud palju ning vajaks selle nimel tunnustust.
    Kui Helenius 1992. aastal esmalt Eestisse tuli ja 1994. aastal Trigon Capitali asutas, ei osanud ta Eestist midagi oodata. Olen nende aastatega aga hakanud seda riiki armastama, ma hoolin sellest riigist, rääkis Helenius. "Ma olen ärimees ja saaksin oma tööd teha kus iganes riigis, kuid ma teen seda Eestis ning olen äärmiselt tänulik selle austuse eest," märkis ta.
    Tiina Mõis jäi ordeni saamist kommenteerides tagasihoidlikumaks. "Ei oskagi kohe midagi kosta," olid tema esimesed sõnad küsimusele, kui oluline saadud orden talle on.
    "Ma isegi ei tea, mis põhjendusega on see orden mulle eraldatud. Ma ei ole varasematel aastatel kunagi seda nimekirja selle pilguga ka vaadanud, et tahaks sinna kuuluda. See, kes seda soovib, peab väga tugevalt selleks pingutama. Kui ma vaatan enda paari viimast aastat, siis on need olnud just pingevabamad," rääkis Mõis.
    Ritsu ASi omanik ja juht Ants Randmaa ütles, et tema on maamees ega ole veel kuulnud, et ta on ordenisaajate nimekirjas. "Tundub pisut uskumatu, et tootjat nii meeles peetud on. Asjad hakkavad Eestis õigesse suunda minema," rääkis Randmaa.
    Küsimusele, kas ordeni saamine on tema jaoks auasi, ütles Randmaa, et ta ei ole selle peale kunagi mõelnudki, kuigi sügisel käis president isiklikult üle vaatamas paslikke ordenikavalere.
    Canoni tooteid esindava KTK Overall ASi omanik ja juhatuse esimees Andres Haamer ei jää ordeni saamist esialgu uskumagi, kuid ütleb, et kui see on nüüd tõsi, siis liigutab see teda väga.
    "Oma riigi 90. aastapäeva eel tänab ja austab Eesti riiklike autasudega inimesi, kes oma tegevusega on aidanud kaitsta, hoida ja edendada Eesti Vabariiki," kirjutas president Toomas Hendrik Ilves eile avalikustatud otsuse eessõnas.
    "Eesti tänab arste, õpetajaid, teadlasi, kohaliku elu eestvedajaid, kultuuritegelasi, vabadusvõitlejaid, politseinikke, kaitseväelasi ja riigiametnikke, nagu ka inimesi, kelle tegevus on aidanud meil iseseisvuse taastamise järgselt võimalikult kiiresti oma riik tugevaks muuta," sõnas president Ilves.
    Lisaks ettevõtjatele tunnustas president Toomas Hendrik Ilves veel mitu majandustegelast.
    Valgetähe III klassi ordeni said panganduse edendamise eest Eesti Panga asepresidendid Märten Ross ja Andres Sutt.
    Elektroonilise side valdkonna edendamise eest pälvis Valgetähe IV klassi ordeni endine Eesti Telekomi juht Jaan Männik. Sama kõrge tunnustuse osaliseks said ka majandusteadlane ja Eesti Panga nõukogu liige Jüri Sepp ning Eesti üks tuntumaid notareid Tiit Sepp. Valgetähe V klassi ordeniga tunnustas president aga Hansapanga makroanalüütikut Maris Laurit.
    Märten Ross sõnas, et on rõõmsalt üllatunud ja tunneb, et see on suur au. "See autasu on kindlasti tunnustus ka minu kolleegide tööle," kinnitas Ross.
    Maris Lauri märkis, et ta ei ole jõudnud sellele austusavaldusele veel palju mõelda. "Loomulikult on meeldiv, kui meeles peetakse. Ju on siis midagi õigesti tehtud," lisas Lauri eestlasliku tagasihoidlikkusega.
    Küsimusele, kui palju orden edasist tööd motiveerib, vastas Lauri vanasõnaga: kiida lolli, siis loll lõhub. "Lõhkuma ma ei hakka, aga hea tunde tekitab orden küll," sõnas ta.
    Endine Eesti Telekomi juhatuse esimees ja Estonian Airi nõukogu liige Jaan Männik pidas ordeni saamist suureks auks. "Kui see nüüd nii on, siis on see loomulikult suur au," rääkis Männik eile aripaev.ee-le.
    Küsimuse peale elutöö ja ordeni seosest ütles Männik, et loomulikult ei tähenda orden, justkui oleks elutöö tehtud. "Ei, kindlasti mitte. Ma loodan, et seda nii pole ka mõeldud," lisas ta.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.