Inflatsioon röövis jaanuaris inimeste rahakotist 11%

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 7. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inflatsioon röövis jaanuaris inimeste rahakotist 11%
SEB Eesti Ühispanga analüütiku Ruta Eieri sõnul tõusis jaanuari inflatsioon ootuspäraselt üle 10%, mida võis oodata aastalõpu hinnaarengute põhjal nii kodumaal kui maailmaturul, lisaks vajutas märgatava pitseri hindadele aktsiiside tõus.
Danske Banki Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene kirjutas kiiranalüüsis, et Eesti 11% inflatsioon tuli nende ootustest kõrgem. Danske Bank prognoosis Eestile 10% inflatsiooni.
"See inflatsioon ei jää Eestis tipuks," ütles analüütik. "Me ootame gaasi hinna tõusu seoses uue Gazpromi lepinguga, mille Läti ja Leedu on juba sõlminud. Inflatsioon jääb Eesti võtmeprobleemiks, nagu see on kõigis Baltimaades," lisas Klyviene.
"Praeguse kiire hindade tõusu taga on aktsiiside tõstmine ning jätkuvad mõjutused väliskeskkonnast. Lisaks on ettevõtetel tavaks ajastada hinnatõusud kalendriaasta algusesse," kommenteeris tarbijahinnaindeksi muutust rahandusministeerium. Eurotsooni inflatsioon kiirenes samal ajal kümnendi kõrgtasemele, ulatudes 3,2 protsendini.
Ministeerium märkis, et toiduainete maailmaturuhindade arengute mõjul jätkus ka meil jaanuaris toidukorvi kallinemine. Piima- ja teraviljatoodete hinnatõusule lisandus ka aiasaaduste kallinemine. "Võib arvata, et osaliselt on toidukorvi hinnatõus tingitud vähesest konkurentsist tuleneva tootjate ning kaupluste juurdehindluse suurendamisest. Euroopa Liidus on keskmiselt toiduainete hinnad tõusnud aastaga 5-6 protsenti, meil aga 16 protsenti," seisis kommentaaris.
Viru Keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul ei ole hinnatõus ja kiire inflatsioon keskusele oma jälge jätnud.
"Külastavus on samal tasemel, mis eelmise aasta lõpul. 2006. aastal oli väike tagasiminek, kuid külastajaskond taastus," sõnas Vasar.
Ka Kristiine Keskuse külastatavust ei ole inflatsioon ja kallinevad kaubad keskuse tegevjuhi Allan Remmelkoore sõnul eriti kahandanud.
"Keskuse külastatavus on võrreldes eelmise aastaga enam-vähem sama või langenud 1-2 %. See on asja loomulik kulg," märkis Remmelkoor, lisades, et nad ei pea pisikest külastajate arvu kahanemist oluliseks.
Rahandusministeeriumi teatel võib kahekohalise inflatsiooni püsimist oodata ka lähikuudel. Inflatsioon peaks saavutama kõrgpunkti veebruaris, misjärel hakkab hinnatõus väheneva majandusaktiivsuse ning tagasihoidlikuma nõudluse tõttu järk-järgult järele andma, prognoosis rahandusministeerium.
Kuigi tarbimisaktiivsus on vaibumas, püsivad hinnad inertsist veel mõnda aega samal kursil. Inimesed eeldavad, et hinnad aina tõusevad ning annavad kergekäelisemalt raha välja.
Siiani ilmselt eeldavad töötajad ka seda, et kui hinnad aina edasi tõusevad, küllap siis ka suuremaid palku saab nõuda. Kui aga tarbijad hakkavad tajuma majandustingimuste halvenemist ning palk enam nii hoogsalt ei kasva, siis ei käida enam nii kergekäeliselt kallinenud kaupade eest raha välja. Ühtlasi tekitab see tootjatele ja kaupmeestele surve hindade alandamiseks.
Autor: ÄP
Hetkel kuum