Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui pikk lõpusirge on maadevahetuste asjal?

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kas Merko on maadevahetuses süüdlane või süütu kahjukannataja?

Seni, kuni pole süüdistust, rääkimata süüdimõistvast kohtuotsusest, ei saa kedagi süüdi mõista, isegi siis, kui mõnda ajalehte lugedes selline mulje võib jääda. Näiteks neljapäeviti oleme alati süüdi, mõnel teisel päeval saame vastulauseks sõna, siis on info rohkem tasakaalus.

Mind teeb tegelikult murelikuks kogu selle teema venimine. Kui kriminaalasi on algatatud juba mitmed aastad tagasi, 2006. aasta sügisel toimus läbiotsimine, siis miks jõuti kahtlustuseni alles aasta pärast? Lehest oleme lugenud, et uurimine on lõpusirgel. Aga kui pikk on lõpusirge?

Kui palju on selliseid kliente, kes on Merko töödest või kinnisvarast maadevahetusskandaali tõttu loobunud? Kui suurt kahju Merko sellega seoses kannatab?

Tänase seisuga on kaks kindlat klienti, kes loobusid meiega koostööst ja mainisid, et see on loobumise põhjuseks. Kaudselt on mõista andnud veel paar välisklienti. Kahju suurust on väga raske hinnata.

Kuidas on maadevahetuse ümber toimuv mõjutanud ettevõtte sisekliimat?

Sellised sündmused, eriti kui nad jäävad venima, ei möödu ettevõttest jälgi jätmata. Merko sisekliima on hea. Enamik inimesi on meiega koos töötanud 10-15 aastat, nad tunnevad juhte ja teavad, mida neilt võib oodata ja mida mitte.

Sama puudutab investoreid, kes on siiani ettevõtet usaldanud. Nii läbiotsimise kui ka eriti kahtlustuse järel koostati maja sees mitu kommunikatsiooniplaani nii oma inimeste kui ka avalikkuse jaoks.

Inimestes on pigem trots ja tekkinud on tugevam ühtekuuluvustunne. Ettevõtte õhkkonda tunnetatakse pingelisena, samas mõistetakse, et juhtidel kulub ligi 30% tööajast maadevahetuse teemaga tegelemisele, mida nähakse antud olukorras paratamatuna.

Miks osteti metsa- ja karjamaad, kuhu polnud perspektiivi midagi ehitada? Milleks selline suurettevõte nagu Merko Ehitus üldse tegeles maadevahetustega?

Kõikides tehingutes lähtusime ettevõtte põhitegevuse, s.o ehitus-arendustegevuse huvidest. Maadevahetustehingud olid üks seaduslik võimalus.

Kas Merko Ehitus ei karda, et uurimise käigus ettevõttest kogutud andmed, sh ärisaladused, võivad organitest lekkida samamoodi nagu praegu kogu menetlust puudutav info?

Mis lekkeid puudutab, siis see ei pruugi olla tingimata ühe konkreetse ametniku või institutsiooni teema. Liigub ikkagi ka väga ohtralt igasuguseid kuulujutte, spekulatsioone, mõni neist on sisukam, mõni vähem. Osa neist satuvad lehte.

Eilne Päevalehe lugu sellest, et Merko Ehitus ähvardab ajakirjandust mingite kahjutasunõuetega, on täielik arusaamatus. Kinnitan, et sellel lool ei ole tegelikkusega mingit seost. Selliseid plaane ei eksisteeri. Ma arvan, et Eestis ei ole ühtegi ettevõtjat, kes julgeks praegu ajakirjandusega tõsimeelselt kohut käia, isegi siis, kui selleks oleks piisavalt alust.

Merko Ehitus juhtis börsiteatega tähelepanu aktsionäride üldkoosoleku päevakorrale, kus informeeritakse aktsionäre praegusest olukorrast, tulevikuperspektiividest ja 2007. aasta auditeerimata majandustegevuse tulemustest.

Kui suure osa kinnisvaraprojekte olete praeguseks külmutanud ja kui palju asju võib veel sel aastal toppama jääda? Olen kuulnud, et Delta Plaza ehitus võib seisma jääda. Kuidas sellega lood on?

Nüüdseks oleme peatanud ainult ühe kinnisvara objekti. See on koostöös Eesti Ehitusega alustatud Paekalda elamurajooni ehitus.

Delta Plaza valmib selle aasta sügisel. Tegemist on parima asukohaga, väga heade arhitektuuriliste ja tehniliste lahendustega büroohoonega.

Mis saab sel aastal teie arvates kinnisvarasektoris? Kas tuleb suurem krahh või on põhjalikum langemine juba läbi?

Kinnisvarasektoris valitseb madalseis. Paranemist ootan kõige varem aasta lõpuks.

Autor: ÄP