Vene muusikaliteratuuri pärlid

ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev on seekord kontserdi kava koostamisel lähtunud soovist esitada head muusikat, mis on loodud koorile ja sümfooniaorkestrile. Kavas on suurepärased vene muusikalite-ratuuri pärlid kahelt vene heliloojalt: Igor Stravinskilt ja Sergei Prokofjevilt.

Kontsert algab Igor Stravinski viimaseks jäänud teosega "Requiem Canticles", mis on pühendatud Princetoni ülikoolile ja selle muusikaosakonna annetaja Helen Buchanan Seegeri mälestusele. Kuna teos pole kuigi pikk, nimetas helilooja seda "tasku-reekviemiks".

"Psalmide sümfoonia" on Stravinski esimene suurem vaimulik teos. "See pole sümfoonia, millesse ma lisasin laulmiseks psalmid. Vastupidi, see on psalmide laulmine, mida ma sümfoniseerisin," on helilooja ise öelnud.

Nagu Stravinskigi, elas ka Prokofjev aastaid emigratsioonis. Kuid erinevalt Stravinskist pöördus ta 1938. aastal tollasesse Nõukogude Liitu tagasi.

Algul võeti Prokofjev kodumaal avasüli vastu, tema ballett "Romeo ja Julia", 5. sümfoonia ja kantaat "Aleksandr Nevski" olid menukad.

6. sümfoonia esiettekanne 1947. aastal põhjustas aga nõukogude ideoloogides pahameelt ning tema teosed sattusid põlu alla.

7. sümfooniaga, mis on kirjutatud aasta enne surma, pöördus Prokofjev lihtsama helikeele poole. Teos kanti esmakordselt ette 11. oktoobril 1952. aastal lastele mõeldud raadiosaates, mille tõttu hakati teost nimetama "Noortesümfooniaks". Esiettekandega jäi võimuladvik rahule ning 1957. aastal, neli aastat pärast Prokofjevi surma tunnistati teos Lenini preemia vääriliseks.

Autor: Kersti Inno