Eesti Pank: analüütikud vaatavad jälle halbu makronäitajaid

08. veebruar 2008, 11:53

Eesti Panga asepresident Andres Sutt
märkis, et nüüd on hakanud välisanalüütikud jälle vaatama negatiivseid
makronäitajaid, millele viimastel aastatel vaadati läbi sõrmede.

Eesti Panga hinnangul alaneb inflatsiooni kindlasti kiiremini kui prognoosib Danske Bank.

"Majanduskasvu aeglustumine 3% tasandile ning selle jätkumine kolm aastat ei ole tõenäoline," ei olnud Sutt nõus Danske Banki analüütiku Lars Christenseni prognoosidega.

"2007. aasta oli maailmas pöördeline aasta," ütles Sutt. „Eesti väikese avatud majandusena on sõltuv sellest, mis toimub maailmas. Inflatsioonilised surved püsivad lühiajalises perspektiivis. Suurim muutus on seotud finantsturgudega. Oht, et raha läheb ettevõtjate jaoks kallimaks, on tõenäoline. Danske pole ainus, kes on muutunud Balti majanduste suhtes skeptilisemaks. Taas pööratakse tähelepanu makronäitajatele, millele eelmistel aastatel vaadati läbi sõrmede, näiteks suurele laenukoormusele, jooksevkontodefitsiidile,” rääkis Sutt Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäeva konverentsil ”Tuulelohe lend 2008”.

Suti sõnul on Eesti majandus kohanenud muutuva keskkonnaga kiiresti. „Arvan, et me ei ole seni midagi valesti teinud. Kiire kasvuga seotud riskid on taandumas. Inflatsioon on ebameeldivalt kõrge. Veebruari-märtsi jääb kahekohaliseks. Aasta lõpus on aga inflatsioon oluliselt madalamal tasemel. Majanduskasvu aeglustumine on kiire, kuid üsna kiire on tagasipöördumine kasvurajale. Kindlasti paraneb Eesti välistasakaal,” rääkis Eesti Panga asepresident.

Suti sõnul toimub sujuv kohanemine: eksport panustab oluliselt enam majandusse. Sutt peab positiivseks, et inimeste tarbimisharjumused on muutumas. „Eesti tarbija on muutunud ebakindlamaks, esiteks sunnib see tõstma ettevõtete efektiivsust ja teiseks see tähendab mõõdukamaid palgaootusi,” sõnas ta.

Sutt tõi välja, et laenusõel on tihedam ning see on hea. „10-15% kanti jääb laenu kasv. Arvan, et heade projektide rahastamine pole pärsitud. Aga riskimarginaalid, mida viimastel aastatel nähtud, jäävad küll minevikku,” lisas ta.

Sutt on nõus Lars Christenseniga, et Eestis pikaajalised kasvuperspektiivid on head:„Suureneb tööturu paindlikkuse roll. 70% euroliidu keskmisest elatustasemest tähendab, et arenguruumi veel on. Olla edukas tähendab olla Euroopa tasemel.”

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2008, 12:29
Otsi:

Ava täpsem otsing