Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 11. veebruar 2008 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kuidas rehepapp Euroopat tüssab
Tulevast aastast peavad dividendimaksmist harrastavad ettevõtted tasuma oma maksud kolmeks aastaks ette. Miks? Brüsseli Pissiva Poisikese meeleheaks. Sest just sellise kuju on võtnud Eesti andam Euroopa Liidule.Euroopa Liiduga liitudes võttis Eesti endale kohustuse muuta 2009. aastaks ära senine tulumaksuseadus, mis vabastas investeeringud tulumaksust. Nüüd koostaski valitsus eelnõu, mis peaks olema selline, et meie ettevõtete maksustamine sisuliselt ei muutu, aga lõpptulemus võiks olla Euroopale vastuvõetav.Esmapilgul näis maksukava ka Äripäeva toimetusele imelik. Kaaluti miinuseid ja plusse ning ei osatud seisukohta võtta: on see hea? On see halb? Äkki ei muutugi midagi? Ja Äripäev polnud sugugi ainsana segaduses.Tänases lehes kommenteerivad eelnõu näiteks kaks lugupeetud parlamendisaadikut, armastatud laulik Aivar Riisalu ja bussifirma ATKO omanik Arvo Sarapuu. Riisalu arvates makstakse dividende suhteliselt vähestes firmades. Ka rahandusminister Ivari Padari hinnangul puudutab muudatus vaid suurfirmasid, kuna alla 30 000 krooniseid dividende maksustatakse vanal moel. Ehk on kogu eelnõu lihtsalt tähtsusetu?Samas ei ela me enam 1992. aasta Eestis, kus sõna "dividend" jäi enamikule ettevõtjaistki arusaamatuks ja kõik olid harjunud, et korraliku inimese kindel sissetulek on ikka palk. Vähemalt viimasel paaril aastal on ka väiksemates firmades mehiselt dividende võetud. Senine odav alternatiiv enesele palga maksmisele kaob nüüd ära. Või ootab Padar majandusele nii kehvi aegu, et pole niikuinii mingit kasumit, mida jaotada?Sarapuu rõhutab aga ohtu, et ehkki seadus on ette nähtud erandid, võib maksuamet menetleda ettevõtjate taotlusi kuni viimsepäevani - piiranguid ju ei ole. Tõsi, seaduse pealt ei saa ennustada, kas praktikas jääb peale fraas "ettevõtjal on õigus taotleda vabastust" või "maksuamet võib teha erandeid".Ent bürokraatiat seadusega ei keela.Et 2009. aasta riigieelarvesse jääb 2,7 miljardi kroonine auk, tõotab vähemasti head: see summa jääb esialgu ettevõtjatele kätte. Ehk pole ka seaduse teised mõjud nii kurjad, kui arvata võiks.Kui jutt jääb segaseks, tuleb prillid otsida ja see hoolikalt üle lugeda. Äripäev kutsubki ettevõtjaid üles eelnõu lugema, sest varsti on see riigikogus teisel ringil. Kaubanduskoda ning tööandjad on küll oma õnnistuse andnud, kuid laiemat diskussiooni pole seni toimunud.Üks huvitav küsimus siiski jääb. Eestlased vorbivad pidevalt seadusi, mis peaks meil kõik samaks jätma ning Euroopat alt tõmbama. Miks me nii kindlad oleme, et Euroopa sellest aru ei saa?Autor: ÄP- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Nõrk tehnoloogiasektor surus USA turud taas langusele
Kuna tehnoloogiasektor ilmutas nõrkust, siis langesid langesid kolmapäeval taas kõik kolm suurt USA indeksit: Nasdaq kukkus kõige rohkem -1,15%, S&P 500 odavnes -0,58% ning Dow 30 taandus -0,12%. Indeksid langesid neljandat päeva järjest, mis tähendab pikimat kaotuste seeriat alates jaanuarist.
Kuna tehnoloogiasektor ilmutas nõrkust, siis langesid langesid kolmapäeval taas kõik kolm suurt USA indeksit: Nasdaq kukkus kõige rohkem -1,15%, S&P 500 odavnes -0,58% ning Dow 30 taandus -0,12%. Indeksid langesid neljandat päeva järjest, mis tähendab pikimat kaotuste seeriat alates jaanuarist.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Luksuskortereid lubanud arendaja lõpetas pankrotis
Esmaspäeval kuulutas Harju maakohus välja skandaalse Teletorni Kodude pankroti. Vene rikkurile kuuluv ettevõte arendas Pirital luksuskinnisvara, kuid uhke plaan lõppes poolikute korterite ja suurte võlgadega.
Esmaspäeval kuulutas Harju maakohus välja skandaalse Teletorni Kodude pankroti. Vene rikkurile kuuluv ettevõte arendas Pirital luksuskinnisvara, kuid uhke plaan lõppes poolikute korterite ja suurte võlgadega.