Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õnn peitub selles, kui teenid naabrist rohkem

    Kas eestlased on praegu õnnelikumad kui siis, kui me veel kartulikoori sõime? Kui vaadata meie sissetulekuid, siis peaks vastus olema selge "jah". Kahjuks on asjad keerulisemad. Aastaid nn õnneökonoomikaga tegelnud USA mõttekoja Brookings Institution teadur Carol Graham nendib, et ega idaeurooplased täna eriti õnnelikud ei ole.
    Põhjus on selles, et liiga kiire majanduskasv teeb inimesed õnnetuks.
    "Kasv kõigub ja muutus tekitab stabiilsust igatsevates inimestes hirmu," sõnab Graham. Pealegi vaevab vaesusest tõusnuid pidev hirm, et homme kukuvad nad redelil taas allapoole.
    Nii et eestlaste probleem võib olla selles, et nad on saavutanud liiga palju liiga kiiresti.
    Mitte et raha poleks õnneks oluline. Majanduslik heaolu ja rahvuslik kogutoodang üldiselt on positiivselt seotud õnnega ja Graham nendib, et pole midagi hullemat kui negatiivne majanduskasv.
    Ent samas vaevlevad teadlased endiselt järgmise paradoksi käes - ühes ja samas riigis elavad rikkamad inimesed on õnnelikumad kui vaesed. Puuduse kannatajad ennast rahulolevana ei tunne.
    Aga kui võrrelda omavahel erinevaid riike, siis selgub, et kui sissetulekud inimese kohta kasvavad, siis rahva õnnetunne ei pruugi sellest veel suureneda. Samuti pole olemas seda piiri, kus inimene tunneb, et nüüd on tal kõik olemas.
    Seda seletatakse sellega, et süües kasvab isu, inimeste vajadused kasvavad.
    Majandusteadlased ütlevad selle kohta, et me oleme hedonistlikul trenažööril.
    Kui põhivajadused on rahuldatud, saab suhteline sissetulek olulisemaks absoluutsest.
    Näiteks kui Jaan teenib 20 krooni ja Juhan 10, tunneb Jaan end märksa õnnelikumana kui siis, kui ta teeniks 30 krooni, aga Juhan viiks palgapäeval koju 40 krooni.
    "Inimesed on kahjuks kadedad olevused," selgitab Garaham, kes nimetab seda nähtust Jonesidega sammu pidamiseks. Ehk eestipäraselt: Tammed võrdlevad ennast ikka Pärnadega.
    Täpselt sama kehtib ka ühe ettevõtte sees - pole hea mõte ühele töötajale teistest mitu korda suuremat palka maksta, sest selle tulemuseks on terve trobikond rahulolematuid töötajaid.
    Harvardi Ülikooli majandusteadlase Erzo Luttmeri sõnul kõrvutame me ennast alati teiste endasarnastega - töökaaslastega, endiste klassikaaslastega.
    "Inimene mõtleb: mina oleksin võinud olla tema," selgitab Luttmer seda üldinimlikku omadust.
    Inimeste õnnetunnet suunab suuresti ka sotsiaalne norm. Graham on uurinud ülekaalulisi ameeriklasi ja leidnud, et paks on mõnusam olla juhul, kui sa oled mustanahaline ja vaesemast ühiskonnaklassist, mitte aga valge ja jõukas.
    "Pole kuigi hull olla ülekaalulisena Wal-Martis, kuid tõeliselt närune on paksuna Wall Streetil töötada," sõnab ta. Ehk fenomen on sama - kuninganna vastuvõtule ei tahaks minna samades riietes, millega asutuse jõulupeol võiks vabalt viibida ja end täiesti mugavalt tunda.
    Liiati kiputakse ülehindama õnne, mida veidi suurem palk endaga kaasa toob, ning järgmisele pulgale jõudes unustatakse saavutatu kiiresti. Pealegi kaasneb rahaga ka stress.
    Armin Karu võib olla õnnelikum kui tädi Maali, aga tädi Maali ei pea ka muretsema börsiteadete, telesaadete ja lapseröövide pärast.
    Reeglina on inimesed aga õnnelikumad siis, kui neil on võimalus oma elujärge paremaks muuta.
    Nii on ameeriklastes ja eurooplastes klassikadedust üsna vähe, sest "lehepoisist miljonäriks" müüt valitseb inimeste teadvuses tänini. Kui teistel ongi rohkem, siis see on samas signaaliks, et ka sinust või su lapsest võib saada järgmine Bill Gates.
    Jaan Manitski, endine välisminister, ärimees
    Raha pole õnne peamine tegur ega garantii. On olemas sellised väärtused nagu pere, sõbrad, tervis, vabadus, eneseteostusvõimalus.
    Tahaks küll loota, et õnnelikke inimesi on Eestis rohkem. Kas rikkad on õnnelikumad? Üldiselt küll, kuid rikkus pole õnne eeldus ega garantii. Rikas istub rahahunniku otsas lossitornis, vaene ja vaba mees töötab kuskil äärekülas, tal on pere ja sõbrad. Kumb on rikkam?
    Eestis pole vaja majanduskasvust rääkides inimestes üleliigset hirmu tekitada, sest meie rahval on suur tulevikupotentsiaal. Meie majanduskriisi madalseis on tasemel, mida enamik riike isegi tippaastatel ei saavuta. Tõesti, üksikud inimesed võivad olla stressis, kuid ühiskond tervikuna mitte.
    Jana Ots, psühholoog
    On teada ütlus, et eestlase jaoks on parim magustoit teine eestlane. Eestlasele on omane pidev naabrimehe või sõbra ületrumpamise fenomen. Psühhiaatrias on normaalsuse ja haiguse kriteeriumideks ühiskonna keskmine. Kui ühiskonnas on staatuse näitajaks materiaalsus ja edukus, on see justkui normaalne.
    Rahal iseenesest väärtust pole, ent raha eest on võimalik väärtuseid soetada.
    Meie ühiskonna häda on lihtsalt selles, et me materiaalsust üle tähtsustame ja muud väärtused - kodu, inimsuhted, lapsed, eneseteostus, haridus, hobid - unustanud oleme. Liiga kiire majanduskasv ja muutused nii riigi kui ka isiklikul tasandil on üle paisutanud meie lootused. Sellest tulenebki paljude eestlaste tunne, et nad ei ole õnnelikud.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.