Väärtus nõudlusahela ja e-koostöö vahel

Nõudluspõhised äristrateegiad on olnud üheks elektroonilise infovahetuse kiire arengu põhjuseks. Õige informatsioon õigel ajal ning õiges kohas annab võimaluse teha õiget otsust.

90ndate keskel oli käivitatud mitu nõudluspõhist initsiatiivi: ECR (efficient consumer response) Euroopas ning CFAR, mis nüüdseks on CPFR (collaborative planning, forecasting and replenishment) USAs. Ettevõtjad püüdsid leida õigeid vahendeid tarbijate rahuldamiseks, suurema kasumi teenimise eesmärgil. Nendest kasvasid välja uued ideed ja vahendid efektiivse tarneahela juhtimiseks.

Nende kõige olulisem komponent on koostöö, mille aluseks on aeg, usaldus ja läbipaistvus. See tähendab, et motivatsioon teha koostööd tekib usaldusega. Usaldus aga tõestatakse aja jooksul läbipaistvuse teel. Läbipaistvuseks võime nimetada ka väärtuslikku infot, mis on kättesaadav või liigub õigesse kohta. B2Bs ehk ärivahelistes suhetes on info korrastatud ja ühikuks on dokument. Kuna dokument kätkeb endas vajalikku infot, loob selle jõudmine õige partnerini väärtust. Selle tulemusena tekib mõlemapoolne majanduslik kasu.

Näiteks kui tarnija on kursis kaupluse müügitulemusega, saab regulaarselt müügiaruandeid, siis oskab ta ka oma varusid planeerida ning nõudluse tekkimisel on ta valmis seda täitma. Seda võime nimetada QR-iks (quick response) ehk kiirreageeringu tööriistaks. Müügiinfo liigub kauplusest e-dokumendi kujul eelnevale tarneahela etapile, meie juhul tarnijale. Kui info on täpne ja kiire, jõuab tarnija sellele reageerida ning varustada end õigete toodetega õiges koguses. Lõpptulemusena on kaupluse tellimus täidetud, kaup on müüdud ning tarbijad rahuldatud. Sealjuures on nii tarnijal kui ka kauplusel vähem varusid.

Kui tarnija ja kaupluse suhted veelgi paranevad, võiks järgmiseks sammuks olla VMI (vendor managed inventory) ehk tarnija poolt juhitud varud. Sel juhul tarnija vastutab kaupluse laoseisu eest. Talle on antud volitused seda jälgida ning juhtida. VMI on dünaamiline ärimudel, kus kaup ei pea seisma - seda tarnitakse, müüakse või tagastatakse.

VMI puhul liigub kolm e-dokumenti: müügiaruanne ja inventuur tuleb kauplusest ning saateleht tarnijalt. Nende dokumentide alusel näeb tarnija 24 tundi ööpäevas kaupluse laoseisu ja saab teha õigeid otsused. Kauplus aga kontsentreerub müümisele, kuna tarnija tegeleb varude juhtimisega. Tulemusena müüvad nii kauplus kui ka tarnija rohkem ning samas vähenevad tegevused varude ja ressurssidega.

Nõudluse strateegiate eelduseks on elektrooniline dokumentide vahetus.

Konkurentsivõimelised tarneahelad teevad seda EDI või XMLi moel ning VANi (value added network) ehk väärtustloovate võrkude kaudu.

EDI (electronic data interchange) on tarkvarast-tarkvarasse elektroonilise andmevahetuse reeglite kirjeldus. Levinumad standardid on UN/EDIFACT Euroopas ja ANSI ASC X12 USAs. Hetkel kõige populaarsem ja perspektiivikam on aga XMLi formaat.

Autor: Anton Ovsjankin