Pressinõukogu arutas Aleks Lepajõe kaebust
Äripäeva peale ning leidis, et leht ei ole avaldanud eksitavat infot ega
rikkunud head tava.
Aleks Lepajõe esitas kaebuse Äripäevas 7. detsembril 2007 ilmunud artikli „
Ahlbergi korteriafäär sai viimase pitseri“ peale, mis räägib Tallinna vanalinna korteriskeemidest ning sellest, et ühte kinnistamist ootavat sundüürniku korterit asustab Aleks Lepajõe. Aleks Lepajõe kaebas Pressinõukogule, et ta elab kõnealuses majas, kuid mitte linna, vaid oma korteris. Kaebaja esitas Pressinõukogule andmed, mis näitavad, et tema omandis on teise numbriga korter. Aleks Lepajõe nõudis oma kaebuses Äripäevalt avalikku vabandust.
Äripäev vastas, et ei ole nõus artiklis avaldatud väitest taganema ja avalikult vabandama, sest toimetuse käsutuses oleva info kohaselt kasutab Aleks Lepajõe mõlemat korterit. Äripäev märkis, et sundüürniku korteri kasutamist kinnitavad mitmed Äripäeva käsutuses olevad dokumendid. Toimetus lisas, et kui Aleks Lepajõe oleks pöördunud peale artikli avaldamist toimetuse poole vastulause nõudega, oleks toimetus olnud valmis talle nimetatud dokumente näitama.
Pressinõukogu otsustas, et Äripäev ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis Aleks Lepajõe kohta esitatud eksitavat infot.
Pressinõukogu otsuse allkirjastas nõukogu esimees Eve Rohtla.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.