Muuga tulevane terminal silmitsi Vene piiri murega

Üks Tallinna Sadama ja Hiina Ningbo sadama koostööprojekti peamine küsimus on, kuhu Hiinast saabuvad miljonid konteinerid edasi saadetakse. Praeguste plaanide järgi peaks valdav osa konteineritest minema Venemaale ning õhus on küsimus, kuidas konteinerid sinna toimetada.

Peaminister tõi välja, et raudteed pidi liigub Venemaal vaid tühine osa vedudest, kuna on vastu võetud strateegiline otsus veod pikkusega alla 3000 kilomeetri vedada maanteetranspordiga. Ka puudub võimalus raudteel liikuvaid konteinereid Venemaal töödelda, kuna pole vastavaid jaamu, mis suudaksid miljoneid vedusid opereerida.

"Me vaatame küll, jah, Venemaa poole, aga see puudutab ka Soomet, Rootsit, Lätit - kogu Läänemere regiooni," ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.

Ta märkis, et osa konteineritest suundub kindlasti raudteele, potentsiaalse võimalusena on käsitletav ka maantee. Peaminister pidas seda alternatiivi küsitavaks.

"Selle peale ma küsin, mis sinna piiri poole vaadata, seal paistab piirijärjekord!" sõnas Ansip. Et piiripunktid suudaksid suureneva koormusega hakkama saada, on vaja investeerida nii ida ja lõuna suunal kulgevasse infrastruktuuri kui ka piiripunktidesse. Peaministri sõnul pole aga kindlasti õigustatud maksumaksja raha kulutamine potentsiaalsesse piirijärjekorra tekitamiseks. Ta viitas ka Venemaa reageeringule Soome ja Venemaa vahelise piiriprobleemi puhul, kus Venemaa väitel on Soome oma piiriprobleemides ise süüdi, kuna üritab Hiinast saabunud kaupu maad mööda Venemaale läkitada. Viimase huvi oleks aga pigem Hiina laevad otse oma sadamatesse saada.

Kiil möönis, et Tallinna Sadam ei ole teistest sadamatest paremas seisus ja hetkel ongi eesmärgiks jalg transiidiäri ukse vahele saada ning müüa Tallinna Sadamat kui ühte võimalust selle regiooni teenindamiseks.

"Kui vaadata, mis Euroopas toimub, suunatakse väga palju konteinervedusid just merele. See on ka Eesti tuleviku võimalus," ütles Kiil. Tema sõnul on peaministril selles mõttes kahtlemata õigus, et kõik peab olema hästi läbi mõeldud, sest projekt peab olema kasulik nii Eestile, Tallinna Sadamale kui ka Hiinale.

24.-25. märtsil istutakse Hiina partneritega teiseks läbirääkimistevooruks maha, siis peaks täpsustuma koostöö vormiline pool - kui palju hiinlased ise investeerivad, missugune on terminali tasuvus ning kuidas jagunevad osalused partnerite vahel. Kui suureks võivad kujuneda Tallinna Sadama investeeringud terminali, ei osanud Kiil veel öelda, kuna ehituseni jõutaks alles aastate pärast.

Hiina huvi on omada Läänemere regioonis strateegilisi partnereid, see on võimalus Eesti jaoks. Et meie kaubaveo logistika oleks seejuures efektiivne ja ilma pudelikaelteta, tuleb sellega tegeleda.

Tallinna Sadam peab kõvasti tööd tegema, aga oma roll on siin ka valitsusel.

Venemaa küsimus kaubavedude kontekstis tuleb aga sõnastada hoopis teistmoodi - see on ELi ja kolmandate riikide vahelise sujuva kaubaveo logistika tagamine. See, et Euroopa Liidu liikmetel on Venemaaga majandussuhetes erinevaid küsimusi, on igapäevane reaalne elu.

Tuleb vaadata, mis hakkab maailma kaubavahetuses juhtuma aastate pärast ja millised on globaalsed trendid.

Me oleme olnud avatud hoiakuga ja püüdnud kõiki võimalusi kasutada, aga see nõuab verd, higi ja pisaraid. Me ei ole kahjuks Pärsia kuningad, kellele kandikul küpsed õunad kohale tuuakse.